Reaktsiooniks kulub umbes 2,5 tundi. Reaktsioonisegu valatakse kolbi, mida kasutatakse veeaurudestillatsiooni aparatuuris, ja lisatakse umbes 40 ml 10%-list NaOH (püsiva leeliselise reaktsioonini). Aniliin destilleeritakse veeauruga, kuni destillaat muutub läbipaistvaks. Aniliinikiht eraldatakse jaotuslehtris ja veekiht küllastatakse NaCl-ga (100 ml lahusele umbes 35 g soola) ning ekstraheeritakse kaks korda eetriga (~35 ml). Eetrikihid lisatakse aniliinile, kuivatatakse veevaba kaaliumkarbonaadiga. Eeter eraldatakse lihtdestillatsioonil, vesijahuti asendatakse õhkjahutiga ja destilleeritakse aniliin, kogudes fraktsiooni temperatuuril 180-184 °C. 4 1.4.2.Atsetaniliidi süntees Keeduklaasis segatakse 100 ml vett, 4 ml kontsentreeritud HCl ning lisatakse 4,9 ml aniliini. Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi
tekkemomendil (monovesinikuga) C6H5NO2 + 6H C6H5NH2 + 2H2O 3 Võib saada ka fenooli ja ammoniaagi vahelisel reaktsioonil C6H5OH + :NH3 C6H5NH2 + H2O Saab valmistada ka kivisöest ja lubjakivist Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3), värvusetu õline vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C ja sulamispunkt on -6,3°C. Aniliini pH on >7. Keemilised omadused Aniliinile on iseloomulik reageerimine nii aminorühma järgi kui ka benseeni ringi järgi. Selliste reaktsioonide omapäraks on aatomite vastastikune mõju. Ühelt poolt benseeni ring nõrgendab aminorühma peamisi omadusi. Teiselt poolt, aminorühma mõju all muutub benseeni ring palju aktiivsemaks. Näiteks aniliin reageerib broomiveega palju aktiivsemalt, kui benseen, tekib 2,4,6-tribromoaniliin (valge sade) (joonis 1). Joonis 1 5
annaabi.ee 
