6 suhtes palju tundlikumad kui muud laboriloomad. Aniliin on väga ärritav küülikute nahale, puuduvad andmed, et see oleks ka inimese nahale ärritav. Aniliin on praegu klassifitseeritud 3.kategooria kantserogeensete ainete alla ja märgistatud R40 „vähe tõendeid kantserogeensest toimest“. Saadaval olevad epidemioloogilised andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi kantserogeensuse kohta. Sümptomid kokkupuutel aniliiniga: • silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine.
.................................................................. 20 4.KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 21 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus Orgaanilise keemia praktikumi lõputööna sünteesisin aniliinist lähtudes atsetaniliidi. Atsetaniliid on lõhnatu tahke pulbriline aine, mille värvus varieerub värvitust valgeni. Kõige sagedamini saadakse seda äädikhappe anhüdriidi reageerimisel aniliiniga (kasutusel ka selles töös). Reaktsioon on olnud laialdaselt kasutuses orgaanilise keemia praktikumides, kuna tutvustab mitmeid põhilisi 1 sünteesivõtteid (s.h. ümberkristallimine). Atsetaniliid on esimene aniliini derivaat, millel avastati palavikku alandavad ja valuvaigistavad omadused juba 1886. aastal. Ainet kasutati palju aastaid aspiriini asemel selliste vaeguste puhul nagu peavalu, menstruaalvalu, reuma. Paraku on
annaabi.ee 
