Klassitsismiaegne kunst Eestis
täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning
kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile
omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades
tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt
majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud
aknahaagid.
1840tel aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide
elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse
tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas
teed historitsismile, kus on omane stiilide üsna vaba segunemine. Kui veel
19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis
seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku
vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga
neostiilide hulka historitsismiajastul)