Andromeeda galaktika Koostas: Raili Arumets 9.a 2008 Andmed · Spiraalgalktika, mis asub Andromeeda tähtkujus. · Tähistused: M31 või NGC 224 · Kutsutakse ka Andromeeda tähesüsteem ja Andromeeda udu, kuid varasem ja tavakeelne nimi on Andromeeda udukogu. · On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale l...
Marylandi Ülikool(USA) - astrofüüsika külalisprofessor American Academy of Arts and Sciences auliige American Association for the Advancement of Science liige Astronomical Society of the Pacific liige Meteoritical Society liige National Academy of Sciences in Washington liige New York Academy of Sciences (USA) liige Royal Irish Academy liige Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Valge kääbus Tähed Tartu ja Harvardi observatooriumite koostöö Andromeeda galaktika Andromeeda tekkimine Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. Öpik on pälvinud ka astronoomide kõrgeima autasu - Bruce'i medali.
Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid "lahutama koostisosadeks" ja nimetama galaktikateks. Galaktikate ruumijaotus Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb
koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad. · Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju tähtede vahelist ainet. · Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi. · Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust. · Mass: 100 miljardit Päikese massi. · Kaks lähikaaslast: elliptilised kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist-
Rõngasgalaktika ilma keskosata Kääbusgalaktika mõne miljardi tähega galaktika (korrapäratud galaktikad). Avastas G.Galilei. Selles asub päikesesüsteem. Spiraalgalaktika. Tähti kokku kuni 400 miljardit. Vanim täht 13 miljardit aastat vana 1885 avastas Ernst Hartwig esimese Linnuteevälise supernoova. 1922 määras Ernst Öpik udukogu kauguse. Linnutee naabergalaktika. 100 miljardit Päikese massi. Arvatakse, et Andromeeda neelab Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://tahistaeva.pri.ee/universium/galaktikad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy http://rachelsnyder.files.wordpress.com/2009/06/scenicmi http://et.wikipedia.org/wiki/Andromeeda_galaktika http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai ellipgal.html http://www.horisont.ee/node/219 http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/200 8/16/video/ http://en.wikipedia.org/wiki/Milky_Way
Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana. Linnutee galaktika avastas Galileo Galilei. Linnutee on varbspiraalne galaktika, mille läbimõõduks on 100 000 ja paksuseks 3262 valgusaastat. Linnutee on massilt veidi väiksem kui Andromeeda galaktika. Mass suureneb jooksvalt. Viimased arvutused näitavad Linnutee massiks 5,8*1011 Päikese massi. Suur osa Linnutee massist moodustab tume aine. Linnuteel puudub terav serv. Tähtede tihedus langeb sujuvalt. Galaktikat ei ole võimalik väljaspoolt vaadelda ning see raskendab Linnutee struktuuri uurimist. Samuti segavad struktuuri uurimist tolm ja gaasipilved. Linnutee galaktika keskel asub mõhn, kus tähtede kontsentratsioon kasvab keskme suunas
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav
Esimese Linnuteevälise supernoova avastamine 1885. aastal avastas Ernst Hartwig Tartus uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule.
kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Öpik lõi 1918–1922 spiraaludukogude (galaktikate) kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal 1922 esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse (450 000 parsekit). See oli esimene Galaktika-välise objekti kauguse õige määramine, oma töös edestas ta nii ajaliselt kui täpsuselt ameeriklast Erwin Hubble'it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud).
*Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. * Linnuteest on võimalik eristada ainult heledamaid tähti. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast *Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv. *Need asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. *Mõlemad on korrapäratud galaktikad *Neid on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim galaktika *Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. *Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. *Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna *Väga hästi vaadeldav on ta 78-kordse suurendusega binokli abil Kasutatud materjalid: http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://en.wikipedia
See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. 4 Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas
Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda Herkules lad Hercules Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju Seal asub heledaim tähtede kerasparv Herkules Ilves lad Lynx Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Tähekaartidel alates 17.sajandist Ilves Jahipenid lad Canes Venatici Vähemärgatav tähtkuju Suure Vankri all
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu
Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972. aastal · Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle tehasesse "Dvigatel". · Lõpetas 1978 lavakunstiteatri · Läks tööle Nukuteatrisse 1978 Urmas Alender noorena Elu peale abiellumist · Abiellus 2. juulil 1976 Liiviga · Neil sündis tütar 1979, kelle nimeks sai Joko · 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja
c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l
kulutavad väga palju energiat ning ammendavad ruttu oma kütusevarud. Nende tähtede vanus ei saa ületada mõnda miljonit aastat, mis on väga lühike iga Universumi vanusega võrreldes (kümmekond miljardit aastat). Selliste tähtede olemasolu Galaktikas tõendab, et tähtede tekkimine meie ümber jätkub ka praegusel ajal ning peab olema otseselt vaadeldav. Vastavad uurimused on tänapäeva astrofüüsika aktuaalsemaid probleeme. · Andromeeda galaktika kauguse määramine (1922) 1922 - Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi on 450 kpc, täpne kaugus - 770 kpc). Universumi vanuse määramine(1933),ülipika vanuse asemel kaasaegsem hinnang) Nagu igal uurijal, nii on ka Öpikul oma lemmikteemad. Üks neist on filosoofiasse kalduv universumi vanuse probleem
See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast
Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võibolla seletab neutriinvoogu Päikesele, mille avastasid uued maaalused neutriinodetektorid. 3 1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktikavälise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta
Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi.
keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju. Eristamine teistest udukogudest William Parsoni visand veekeerise galaktikast (1845) Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. Viis aastat hiljem võttis Immanuel Kant kasutusele termini "saarte universium". 18
Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Galaktika keskmes on palju gaasi, mis liigub suure kiirusega erinevates suundades, mille keskmeks on tihe täheparv, milles on tähed veelgi tidedamalt koos kui kerasparves. Täpselt täheparve keskel on tähed kokku varisenud Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga u. miljon Päikese massi. L.tee kuulub galaktika süsteemi, kus on ligikaudu 30 galaktikat. Selles on 3 suurt galaktikat (suruse järgi): Andromeeda(M 31), Linnutee ja Kolmnurga galaktika. Need on spiraalsed galaktikad ja kõigil on väikseid kaaslasi. Meie Galaktikal on suuremateks Suur - ja Väike Magalhäesi Pilv, mis asuvad taeva lõunapoolkeral ja on palja silmaga nähtavad (Eestis on nähtav Andromeeda udu mis paistab täiskuusuuruse uduse laiguna) . Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis
3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985) Tõestas,et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid.Määras esimesena ligikaudse kauguse Andromeeda tähesüsteemini.Oli pianist ja helilooja. Bernard Schmidt(1979-1935) Konstrueeris teleskoobi. Estcube Alustati loomist 2008 aastal Tartu Ülikoolis. Tegemist on Eesti esimese tehiskaaslasega. Kaalub 1018 grammi. On oht, et meie satelliit põrgates kokku kosmoseprügiga, hävib ära.
Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrapäratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . Üheks korrapäratu galaktika näiteks on Magalhãesi pilved, meie tähesüsteemile lähimaid galaktikaid (asuvad ligikaudu 200 000 valgusaasta kaugusel) . Väike Magalhãesi pilv Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel .Oma terve massi ja tähtede poolest ületab Andromeeda udukogu umbes kolm korda meie Galaktika , kuigi viimane on galaktikate seas hiiglane. On olemas ka spiraalseid galaktikaid, mille kettal puuduvad spiraalharud . Anromeeda udukogu Veel leidub ka hiidgalaktikaid , kääbusgalaktikaid , läätsgalaktikaid ja ka rõngasgalaktikaid . 4. Linnutee
muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest ümber Päikese. 4. Vaata vihikust. 5. Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemisetelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. 6
"Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. • Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga ("Tähistaeva tsükkel“; "Plejaadid"; "Linnutee galaktika"; "Andromeeda galaktika„ • 24 vaimuliku laulu koondnimetusega ("Gloria Patri„). • Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel". • Koorilooming on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. Tunnustused • 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk • 2005. aasta "Grammy" kandidaadiks
"terav keel" - õpetajatele ütles alati, mida ta neist arvas. Alender lõpetas 1972. aastal Tallinna 16. keskkooli. Peale kooli töötas ta kaks aastat ja 1974. aastal astus lavakunstikateedrisse. Tänapäeval aga ei tunta teda enam kui kunagise professionaalse näitlejana, vaid tema nimi seostatakse rohkem muusikaga. Urmas Alender suri 24.septembril 1994. aastal, mil ta uppus koos parvlaev Estoniaga. Ansambleid, kus osales: · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Tuntuimad lood: · "Teisel pool vett" (sõnad Lehte Hainsalu) · "Kui mind enam ei ole" · "Võta mind lehtede varju" · "Minu Eestimaa" · "Hüvasti kollane koer" · "Üksikutele" · "Ja kuigi veel" ... ja paljud teised. Allikad: · http://ruja.ee/Biograafia/Alender/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alende
hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda, Andromeeda udukogu, Rootsi kroon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond,
mõõtmetelt väiksem, olid galaktikad üksteisele märksa lähemal ja galaktikate kokkupõrked ning ühinemine üsna sage. Selliste protsesside tagajärjel kaotavad galaktikad oma väljakujunenud tasakaalulise struktuuri ning alata võib kosmilise gaasi tormiline voolamine galaktika keskpunktis asuva musta augu suunas. Tulevik võib ka meie kodugalaktikale tuua helgemaid hetki. Arvutused näitavad, et Linnutee ja meie lähim suur naaber - Andromeeda galaktika - liiguvad kokkupõrke kursil. Kui paari miljardi aasta pärast Linnutee ja Andromeeda galaktika kokku põrkavad, võib saabuda sõna otseses mõttes uus hiilgeaeg. Muidugi pole tegu siis enam päris selle galaktikaga, millega harjunud oleme. Mõne kauge galaktika kaugelt planeedilt siiapoole suunatud teleskoobis lööb särama hoopis noor hiidgalaktika - Linnutee ja Andromeeda sulam, mille keskel võib puhkeda uus kvasar. Kahjuks pole meist enam selle hiilguse tunnistajaid.
toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Ta tegi kindlaks Andromeeda udukogu ( meie Linnutee naabergalaktika) kauguse (450 000 parsekit [1 valgusaasta= 0,3 parsekit). See oli esimene Galaktikavälise objekti kauguse õige määramine. Ernst Öpik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina. 1936. aastal avaldati tema teosed Eleegiline ballaad, Kiri, Muistend I–II ja Nägemused I–II. Öpiku nime kannab ka üks väikeplaneet.
seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt.Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast, Suur- ja Väike Magalhãesi
Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Linnutee tähesüsteem Selgel ööl tähistaevast vaadeldes näeme taevas heledat vööd ehk paela. See on linnutee tähevöö, mis sügisõhtuti kulgeb enam vähem põhjalõunasuunas. Vanade eestlasete arvates näitas see rändlindudele teed nende rännakul lõunamaale. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Linnutee läbib järgmisi tähtkujusid Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane, Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja Amburini Koostis ja struktuur Lati-kujuline tuuma piirkond, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas Üldiselt arvatakse Linnutee massiks olevat 6x1011 kuni 1x1012 (päikese massi) Enamuse massist moodustab tume aine ClickClick icon icon to to picture
· 1814 - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi. · 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop. · 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. · 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. · 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. · 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi. · 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. · 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. · 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse.
Mis on ,,Suur Pauk"? Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustaud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. Kui vana on meie universum? 15 miljardit. Millise taevakehana lõpetavad tähed oma elu? Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste ,,kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbuste, neutrontähtede või mustade aukudena. Loetle galaktika liike. Andromeeda udu, Suur ja Väike Magalhaesi pilv, Linnutee galaktika
vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine.
väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi
aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks, välisosad on märgatavalt sinisema varjundiga, kui keskosad, mis tundusid punakad. 1923. aastal õnnestus Edwin P. Hubblel, kasutades Mount Wilsoni observatooriumi 2.5 meetrise peegliga teleskoopi, lahutada kahe sellise udu (M31 ja M33) välisosad tähtedeks, mis osutusid sarnasteks meie Galaktikas Päikese ümbruses leiduvate heledaimate tähtedega. Andromeeda udu (M31) tsentraalosa õnnestus tähtedeks lahutada aga alles 1944. aastal, mil Walter Baade leidis, et need piirkonnad koosnevad välisosadele iseloomulikest sinistest hiidudest nõrgematest punastest tähtedest. Toetudes oma avastusele, võttis Baade kasutusele tähepopulatsioonide mõiste, nimetades esimeseks populatsiooniks galaktikate ketastes leiduvaid heledaid sinakaid tähti ja teiseks populatsiooniks tähesüsteemide tsentraalosadesse koondunud, sfäärilisema
suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud. · Korrapäratud galaktikad neil ei ole selget eristatavat kuju.
Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga
Galaktikate arengut mõjutavad palju ka omavahelised möödumised ja kokkupõrked. Galaktikate ühinemised olid iseloomulikud nende varases elueas. Kuna tähtede kaugus üksteisest on väga suur, siis enamik tähesüsteemi jääb galaktikate kokkupõrkel muutumatuks. Kuid tähtedevaheline tolm ja gaas, mis moodustavad spiraalharud, moodustavad pikkasi tähtedest koosnevaid sabasi. Üheks lähemaks näiteks on Linnutee ja selle naaber Andromeeda galaktika, mis liiguvad üksteisele vastu umbes 130 km/h ning suure tõenäosusega nad põrkuvad viie või kuue miljardi aasta pärast. Kuigi Linnutee ei ole kunagi põrganud kokku nii suure galaktikaga nagu seda on Andromeeda, on väga suur tõenäosus, et ta on seda teinud väiksemate kääbusgalaktikatega. Sellised suuremat sorti galaktikate kokkupuuted on haruldased. Aja möödudes väheneb tõenäosus, et kaks sama suurt süsteemi ühinevad.
Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. Vega m = 0, Põhjanael = 2,3 Nõrgemad palja silmaga nähtavad u m = 5,5-6, teleskoobid m = 28 Heledaim täht Siirus m = -1,45 Päike -26,8 Kuu -12,5 Kui kahe tähe tähesuuruste vahe on 1, siis nende tähtede füüsikalised heledused erinevad 2,5 korda. Universum sai alguse 13,7 +- 0,2 miljardit aastat tagasi. Esimesed tähed 20--400 miljonit
1994. a. sai valmis Jäneda muusika tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja. Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti
Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi. Tulemusi kinnitasid 10 aastat hiljem Hoyle'i ja Schwarzschildi arvutused arvutite abil. Lõi 19181922 spiraaludukogude (galaktikate) kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal 1922 esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse (450 000 parsekit).[2] See oli esimene Galaktika-välise objekti kauguse õige määramine, oma töös edestas ta nii ajaliselt kui täpsuselt ameeriklast Erwin Hubble'it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Kummutas 1933 tähtede termotuumareaktsioonide vältust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse võttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ülivana.
äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. • Nüüdseks on kindlaks tehtud, et Linnutee tsentris asub massiivne must auk. Arvatakse, et kõikide galaktikate keskpunktis on nn must auk. SUURUS • Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes 1000 valgusaastat, sisaldades 200–400 miljardit tähte. • Meie naabergalaktikas, Andromeeda galaktikas, on võrdluseks umbes triljon tähte. • Linnuteel puudub terav galaktika serv – raadius, millest alates enam ei leidu tähti – kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. • Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeeti. AJALUGU • Kreeka filosoof Demokritos (450–370 eKr) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena, võib koosneda kaugetest tähtedest.
Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole.
lemmikud, kellega ta tahtis samale tasemele jõuda (esimese kustumatu jälje jättis vanast VEF-raadiost kuuldud "The Beatles"-i lugu "You can't do it"). Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" - Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi. Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda". 1978. A lõpetas ta lavakunstikateedri ning läks tööle Nukuteatrisse. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele pandi nimeks Yoko. 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja tegeles ainult "Ruja"-ga. Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s. Samal ajal tegi ta kaasa ka veel "Propeller"-is ja "Teravik"-us. 11. juulil 1989 lahkus Urmas koos oma 10-aastase tütre Jokoga laeval "Georg Ots" Tallinnast Stockholmi
mitmekordset (Tõnu Naisoo, Tiit pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema, kitarriansamblite ilmus uus ajastus biitmuusika vahel Uus põlvkond O 1963. a kogenud Juuniorid oli 1. biitansambel (nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht,
annaabi.ee 
