pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust rannikualade kaitset ning infrastruktuuri ja asustuse paiknemise arvestamist jm. EUMETSAT-il on hiiglaslik arhiiv, mis ulatub 1981. aastasse ning kuhu iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid. Andmeteenistuse ekspluatatsiooni inseneri Peter Miu sõnul saabub andmeid 100 gigabaidi jagu päevas. Need kogutakse, salvestatakse ja dubleeritakse, et säilitada neid igaks juhuks kahes eri paigas. Ühtlasi tuleb aeg-ajalt kontrollida, kas andmed on hästi säilinud, ja täiustada nende turvameetmeid. Möödunud aasta 8. juunil lennutati üles Jason-2, mis uurib koos esimese Jason-1 satelliidiga ookeanipinna topograafiat. On ju pikka aega arutatud, kas ja kui palju maailmamere pind tõuseb,
pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust rannikualade kaitset ning infrastruktuuri ja asustuse paiknemise arvestamist jm. EUMETSAT-il on hiiglaslik arhiiv, mis ulatub 1981. aastasse ning kuhu iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid. Andmeteenistuse ekspluatatsiooni inseneri Peter Miu sõnul saabub andmeid 100 gigabaidi jagu päevas. Need kogutakse, salvestatakse ja dubleeritakse, et säilitada neid igaks juhuks kahes eri paigas. Ühtlasi tuleb aeg-ajalt kontrollida, kas andmed on hästi säilinud, ja täiustada nende turvameetmeid. Möödunud aasta 8. juunil lennutati üles Jason-2, mis uurib koos esimese Jason-1 satelliidiga 14 ookeanipinna topograafiat
annaabi.ee 
