4. Mis tüüpi failidega on tegemist kui faili laiendiks on ..... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14. Mis on juurkaust?
ANDMEANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord Andmefailid SPSS'is................................................................................................ 2 Normaaljaotuse kontroll.......................................................................................... 2 ANOVA vs T-test...................................................................................................... 2 ANVOA või regressioonanalüüs............................................................................... 3 Efekti suurus...............................
Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB,
põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist
Enamik programme, mida kasutatakse, on seotud teatud kindlate failitüüpide ja protokollidega. DOS ja Windows operatsioonisüsteemides kasutatakse faililaiendit tavaliselt selleks, et identifitseerida programmi, millega mingi fail on seotud. (Faililaiendid ja nende seosed 2006) Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM · Muud: ISO, IMG, PDF (Microsoft Powerpoint esitlus ,, Failihaldus" Birgy Lorenz)
2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel? Maapinnamudel või selle genereerimiseks vajalikud andmefailid koostatakse tellija erinõudel. 18. Kuidas mõõdistatakse äärekivide kõrgused? (1) Äärekivide puhul mõõdistatakse ja esitatakse plaanil katete vm tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. (2) Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kuidas kujutatakse plaanil kõlvikud? Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil
· USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk) CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija.
programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6. Andmekandjad ja nende lugejad · Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. · Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg-
Vaata näiteks GoogleEarthi kasutusjuhendit: http://earth.google.com/support/bin/static.py?page=guide_toc.cs Juhend ise peab andma juhiseid lõppkasutajale tema töö tegemiseks ning sisaldama: · sisendite kirjeldust: millist informatsiooni ootab süsteem kasutajalt, milline peaks olema sisendi formaat ja väärtuste lubatud piirid, kuidas andmeid sisestada (klaviatuur, andmefailid jms) jne · väljundite kirjeldust: milline on väljundid, kuidas neid interpreteerida, samuti peaks juhend kirjeldama ebastandardset väljundit ehk nt veateateid ja nende tähendust jms · funktsionaalsuste kirjeldust: kuidas süsteemi tegelikult tööle panna, kuidas toimida ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. Kasutusjuhend võib olla organiseeritud kolmel erineval viisil, mis on sobilikud erinevale
3. Mitmene regressioonmudel I. Küsimustele vastamine. Loenguslaidid on saadaval 4. Mitmene regressioonmudel II. pdf failina õpekeskkonnas Moodle enne loengut. 5. Mudeli omaduste parandamine. · Praktikumid 6. Fiktiivsed tunnused. Andmeanalüüs programmis Gretl. 7. Statsionaarsed aegread I. Ülesannete tekstid ja andmefailid e-õppekeskkonnas 8. Statsionaarsed aegread II. Moodle. Ülesannete tekstid on soovitav enne praktikumi ise välja printida. 9. Mittestatsionaarsed aegread. 10.Paneelandmed. · Iseseisev töö 11.Tõenäosusmudelid I. Töö õppematerjalidega, interaktiivsed demod,
sellega hoida kokku palju väärtuslikku aega. Kuna ikka teadus areneb, leitakse uusi võimalusi, kuidas selle arvelt kasumit teenida ning seetõttu on paljud firmad loonud erinevaid tarkvarasid, et kaitsta nii arvutit ja muud sellega kaasnevaid. See hõlmab endast kõiki mittefüüsilisi arvuti töö jaoks vajalikke ja/või rakenduslikke komponente, eriti arvutiprogramme ja nendega seonduvaid andmeid nagu seaded, dokumentatsioon ning andmefailid. Et tarkvara toimiks, on vaja riistvara, millele tarkvara talletatakse ja millel on võimalik funktsioone täita. Selle suure arenguga on ka suur negatiivne külg, mis tekitab kahjumit paljudele tootjatele, nimelt tarkvarapiraatlus. Kõik, mis on seotud piraatlusega, on vargus ning kahjuks paljud inimesed sellele ei mõtle või pole sellega kursis. Seetõttu seda otseselt vargusega ei seostata ja tegutsetakse edasi, olles teadlik või mitte teadlik, et see on siiski seadusega vastuolus
Number pannakse vastavalt sellele, mitmenda sama algusega failiga tegemist on. Näide: Täisnimes C:DokumendidPildidlill.bmp on C: kettaseadme nimi (tavaliselt kõvaketas), DokumendidPildid on tee (juurkataloogis on alamkataloog Dokumendid, selles omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt). Failide liigitamine Failid võib jagada järgmistesse klassidesse: Andmefailid ehk dokumendid (document) need sisaldavad andmeid: teksti, numbreid, pilte jms. Programmifailid ehk programmid (program) nendes on kirjas kodeeritud juhised arvuti jaoks. Programmifailide nimelaiendiks on .com, .exe, .bat, .pif. Süsteemifailid - vajalikud arvutiga töötamiseks. Faili suurust (pikkust) mõõdetakse baitides (vt. ka eestpoolt `Mäluühikud'). .Ikoon (icon) on pildi ja teksti kombinatsioon, mis esindab mingit programmi, faili või kataloogi
· Uued lisandunud allikad blogid, podcasts, videocasts, pildid, videod, diktofonile salvestatud memod ja märkmed o Struktureerimata andmed raske esitada struktureeritud kirjena 30. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? Probleemid: Andmete liiasusandmete duplitseerimine erinevate rakenduste andmefailides · Põhjus: erinevad rakendused vajavad samu andmeid, igal rakendusel isiklikud andmefailid Andmete liiasus -> probleemid järjepidevusega · Ühes andmefailis uuendatud andmed, teises uuendamata · Erinevad süsteemides sama asi erineval kujul o ,,XL" vs ,,ekstra large" Organisatsiooniülesed aruanded · Rutiinsed aruanded nõuavad eelnevalt programmeerimist · Kiiretele küsimustele kohest vastust saada on keeruline Keskse ülevaate puudumine, kellel on juurdepääs andmetele
Mikrokiipide põhiplatformid: -cDNA kiibid -Lühikeste oligodega kiibid -Pikkade oligodega kiibid Mikrokiipide problemaatilised parameetrid: -Kõrgekvaliteetsete (kliiniliste) proovide (tuumori, kontrollkoed) olemasolu -Kõrgekvaliteetse RNA puhastamine -Eksperimendi ettevalmistus: mida võrrelda millega? -Andmeanalüüs -1: Mida teha andmetega? -2: Kuidas seda teha? -Väga suur hulk andmeid -Tohutud andmefailid -Analüüsi strateegia/algoritmi/programmi valik Eksperimendi ettevalmistamine: 23 -Kontrolli valik: Tavaline (bioloogiliselt mitteoluline) kontroll või paarilised proovid? -Replikaatide arv: palju ma vajan? (Palju on võimalik saada...?). Kas replikaadid summeeritakse või vaadeldakse eraldi? -Kas kasutada värvide vahetust? - Esimene katse: eksperimentaalne proov märgitud Cy5 ja referents märgistatud Cy3 ("straight")
süsteemitaaste, kettapuhastus, ketta defragmentor. Turvalisuskeskus Turvalisuskeskus kontrollib teie arvutis kolme põhilise turvafunktsiooni olekut: Windowsi tulemüür, viirusetõrjetarkvara ja automaatvärskendused. Turvalisuskeskus on nagu kaitsevall teie arvuti ja Interneti vahel. Süsteemitaaste Süsteemitaaste on Windows XP komponent, mida kasutades saate tõrke korral taastada arvuti tõrke-eelse oleku. Kõik isiklikud andmefailid (nt Microsoft Wordi dokumendid, veebibrauseri ajalugu või meilisõnumid) säilitatakse. Süsteemitaaste seirab süsteemis ja teatud programmifailides toimuvaid muutusi ning loob automaatselt kergesti tuvastatavaid taastepunkte. Need taastepunktid võimaldavad teil taastada süsteemi seisu nii, nagu see oli millalgi varem. Taastepunkte luuakse iga päev ning süsteemisündmuste puhul (näiteks programmi või draiveri installi korral). Taastepunkte saate luua ka enda valitud ajal.
või uudistegrupi temaatika on reklaami- ja turundusalaste sõnumite sisuga kooskõlas; foorum või võrgukoht on mõnel muul viisil kaudselt või otseselt väljendanud nõusolekut reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite saamiseks. Artikkel 5. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad: 1. kasutajatele avaldama isikuandmete kogumise ja kasutamise eesmärgid ning ei tohi andmeid kasutada viisil, mis ei vasta nendele eesmärkidele. Andmefailid peavad olema täpsed ja terviklikud ning neid tuleb ajakohastada. 2.võtma ettevaatusabinõusid andmefailide turvalisuse tagamiseks. Kasutajal peab olema võimalus keelduda oma isikuandmete üleandmisest mõnele teisele reklaami avaldajale või turustajale. Isikuandmeid ei tohi avaldada, kui kasutajatele on antud elektroonilisel teel teenustest loobumise õigus. 3.andma kasutajale õiguse kätte saada tema kohta kogutud isikuandmed ning neid vajaduse korral
vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused) •Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid:
välistatud. Disainitud ilma turvalisuseta Turvalisust on juurde lapitud tükikaupa - erinevad tegijad (sageli laborid), erinevad lähenemised; raskuspunkt on liikunud otspunktide ründamisele, kuna krüpto töötab juba päris hästi Kasutajad ei hooli - kasutajad tahavad funktsionaalsust, turvalisus on segav asi. · Miks Internet muudab tihti ka mitte otseselt võrguga seotud tarkvara ebaturvaliseks? Programmidele tulevad andmefailid mitteusaldatud allikast (teisest turvakontekstist) ning senised lihtsad programmivead saavad turvaaukudeks - nt on meil kohalikus arvutis töötav rakendus, milles on andmed. Programmis olev vigane kood võib jooksutada taustal mingeid andmeid (sageli resultaat crashimine) - ilma võrguta jooksutab ainult meie andmeid, riske vähe. Võrgust saadud dokumendi jooksutamisel võib taustal käivituda kellegi teise kood, mis on dokumendi koodi sisse uputatud. Näide: Windowsi
1K (kilobait)= 210b = 1024b 1M(megabait) =210K = 1024K=1048576b 1G(gigabait) = 210M = 1024K = 1048576K= 1073741824b 1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi: - programmifailid -andmefailid 5 Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil. Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile, tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne. Nagu öeldud, eristatakse faile nimega
konkreetse tarneahela liikme, ettevõtte ulatuses. Joonis 18.2 Ettevõtte ressursside juhtimise tarkvara (ERP) struktuur Keskne andmebaas on informatsiooni hoidla (repositoorium) kogu ERP süsteemi jaoks. Andmefailid on vaadeldavad tabelitena, mis on omavahel seotud ja mida on võimalik kooskõlasta- tult kasutada. Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see andmebaasid ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikuks. Andmebaasi ülesehitus võimaldab seostada funktsio-
annaabi.ee 
