Krüptokontseptsioon
algoritmi
muutes selle konkreetseks tehnikaks. Lahendus toimib selliselt, et potentsiaalsel
ründajal
tuleb lahendada teatud liiki matemaatiline probleem, millega ta ei pruugi toime tulla
ning
seda mitte piisavate oskuste puudumise, vaid väga konkreetse ,,võtmeinfo" puudumise
tõttu.
Krüptograafiliste meetodite rakendamise eelduseks on alati järgnev situatsioon:
andmete
saatja A (tähistatakse krüptograafias tavaliselt nimega ,,Alice") saadab läbi
ebaturvalise
andmeedastuskanali teate andmete vastuvõtjale B (tähistatakse nimega ,,Bob").
Saatja ja vastuvõtja võivad siinjuures olla ka identsed, andmeedastuskanalina võib
käsitleda ükskõik millist andmete transportimisvõimalust. Kohapeal hoitavate andmete
krüpteerimise puhul on saatja ja vastuvõtja muidugi samad, ,,kanali" all tuleb siinkohal
käsitleda andmekandjat.
Krüptograafilised üldeesmärgid
Teoreetilistel ja praktilistel kaalutlustel eristatakse nelja krüptograafilist põhieesmärki:
1
annaabi.ee 
