"Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) "Vargamäe varjus" (Urmas Lennuk; 2010; Albu valla teatriprojekt) "Tappa laulurästast" (Harper Lee ja Urmas Lennuk; 2012; Tartu Sadamateater) "Vanaema õunapuu otsas" (Rakvere teater) Mira Lobe lasteraamatu "Vanaema õunapuu otsas" dramatiseeris Peeter Raudsepp ja muusika kirjutas teatri reklaamijuht Peep Pihlak. "Vanaema õunapuu otsas" on lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Poiss loob endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema. Huvitavat Tal on elukaaslase Liisa Aibeliga. Tal on tütar Kadi- Leen. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud kirjandus
seda Juulius ei teinud, sest teda ei huvitanud maaelu ja tal puudus armastus töö vastu. Kuna onu oli kõik isa juuliuse isa varanduse ära raisanud, siis ei saanud Juulius enam kooli jätkata, kuid ta ei loobunud ja ta läks ikkagi linna tagasi, kus ta sai tööd aiaäris, see töö talle ei meeldninud, kuid ta tegi seda siiski. Ühel päeval kohtas Juulius aga endist koolikaaslast Sagritsat, kes muutis tema elus. Sõber andist talle soovituse minna tagasi kooli, ning seda ka Juulius tegi lisaraha teenimiseks hakkas juulius aga andma teadmisi endast rumalamatele inimestele. Ühel päeval otsustas Juulius taas külastada mamma Neideri maja, kus ta kohtus oma tulevase abikaasaga Emiile Neideriga. Emiilega Juuliusel lapsi saada ei õnnestunud, kuid nad lapsendasi endale 2 last. Üks oli Emmi õe laps, kelle nad endale võtsid ja teine oli lihtsalt kasulaps
Claude Frollo 1. Päritolu: Kogu oma nooruse pühendas oma väikse venna(Jehan) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina(kogu romaani jooksul). 2. Isiksus: Frolle peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leebe. Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andist endast märku. 3. Frollo ja teadus: Väga silmapaistev isik. Armastas väga raamatuid nind oli väga tark kõikides ainetes. Eriti hästi tundis Claude filisoofiat ning arstiteadust. 4. Kirik ja usk: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu. Kindlasti tähendas see tema jaoks midagi enamat, kui lihtsalt kirik. 5. Koer ja isand: Mina arvan, et mõte on selles, et Quasimodo on koer ning Frollo on isand.
- Eugene kirjutas emale kirja, milles küsib 1200 franki, kirjutab samal eesmärgil ka kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini) - Eugene uuris veel Gorioti mineviku kohta ning sai teada, et goriot täitis kõik oma tütarde soovid (panustas raha tütarde ellu), soovides vastu vaid üht kallistust - Tütred tundsid siiski häbi oma pärast, sest ta töötas ikka nuudlikaupmehena, peale 5 aastat peale surumist andist Goriot alla, lahkus äris ja läks proua Vauqueri pansionisse - Pansionisse asus Goriot meeleheitest, sest ta tütred keeldusid teda endi juurde võtmast ja avalikest külastustest - Eugene sai emalt kirja vastu ja ka raha, ema tundis muret poja pärast, sest ta kiri oli salapärane ja tegi haiget emale, poeg leidis olukorras sarnasuse gorioti omaga (hõbeda väänamine) - Sai kirja ka õelt, kes oma armastusväärse väljendusviisiga ta tuju tõstis, õed saatsid
(Kool) RUJA Referaat Koostas: Juhendas: (Linn, aasta) Sisiukord (Kool)..........................................................................................................................................1 RUJA...........................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Juhendas: ....................................................................................................................................1 Si...
eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid maskeerimisvõtted, nagu valehabe ja lonkamine, aga ka mida ta eraldi toonitab hea õnn, päästev juhus. Kirjanikuna meeldis talle müstifitseerida ja maske vahetada. Nii avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust Arthur Valdesest (1918). Mõtles välja Valdese kahetsusväärselt lühikeseks jäänud eluloo, andist talle nii oma sünnikuupäeva kuu ka esteetilised ideaalid, kirjeldas tema loomingu pähe viit omaenda poolelijäänud teost. Arthur Valdese müüt või müstifikatsioon meeldis väga Tuglase kolleegidele, nõnda et nad aretasid seda edasi küll Eestis, küll Soomes. Ja veel ühte nime on Tuglas kandnud. Kirjanduslik sõpruskond hüüdis teda pikka aega Felixiks, s.o tema romaani Felix Ormusson" autorilähedase kangelase eesnimi.
kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud.. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. Üks teatrimässajajatest, lavastaja Kalju Komissarov rehabiliteeris neid poolteist aastat hiljem, seoses ideoloogiliselt "õige" rockooperiga "Protsess
Ja see ongi see, kus tankidega taheti igale poole saada. Aga siis oli niimoodi, et sõjavägi hoidis selle Jeltisini poole ja see vene inimene on ikka teistmoodi, kuid haritlased ikka saavad aru mis seal toimus, kui tavalised venelased ei teadnud. Oli küll Vilniuse teletorni vallutamine, kus vene sõjavägi tuli sisse, aga meil polnud see nii hull suured autod aeti ette ja rahvas oli väga valvas. Ja isegi need teletorni töötajad andist koguaeg teada viimastest andmestest jne. Kodust toodi valvajatele süüa, et kes küpsetas see tõi." Analüüs Intervjuudest õppisin seda, et Balti kett oli Balti rahvastele ikka väga oluline ja ega meelest pole ka läinud verine jaanuar 1991, kus toimusid sündmused Toompeal ja Vilniuse teletorni juures. Samuti pole ununenud ka toidu-ja tarbekaupade järjekorrad ning nende puudused. Mõlemad intervjueeritavad rääkisid verisest jaanuarist kõige pikemalt, kuidas veeti
Rooma ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee. Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad. Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
