Samal ajal kui andega inimene laseb enda oskust raisku, näeb tavaline inimene hullupööra vaeva ja saavutab isegi paremad tulemused, kui looduspärase kingiga isik.Nii et see näitab, et üksi geenidest ei pruugi kasu olla ja isegi andega inimesed peaksid veidi vaeva nägema, et sellel maksimaalne efekt oleks. Siit tuleneb järgmine võrdlus: kui üksteisega võrrelda sünnipärase oskusega inimest, kes on oma annet rakendanud ja palju vaeva näinud inimesega, kes on sünnipärase andeta ,ei suuda kingita inimene kunagi nii geniaalne olla. Kuigi anne on enamasti päritav, viib inimese lõppsihini siiski meelekindlus ,edasipüüdlikkus ja soov midagi ära teha, mitte n.-ö. õlgedel lesimine. Rain Hiietamm G1B
Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest ...
annaabi.ee 
