HEITI TALVIK
Luuletaja oleks nagu jõudnud
millegi suure ja pöördelise mõistmiseni edasi saab minna, kui jätta maha vana,
vale, iganenu, ning mitte kanda endaga leppimatuse taaka. Seda kohutavam on
teada, et lõpp oli nii lähedal ja nii ülekohtune. Luuletus kannab aastanumbrit 1945
see on arreteerimise aasta, kõige kalli mahajätmise aasta, ränkade kannatuste
alguse aasta. Kannatused algasid, tõsi küll, tunduvalt varem. Seda kummastavam on
lugeda nii andeksandvat, lepitavat ja ülevat luuletust. Milline hingejõud...
"...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks
teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. Tõeline looming elab üle oma looja.
Ikka uuesti avastatakse seda enda jaoks, ikka uuesti tõuseb see tuhast nagu Heiti
Talviku föönikski ja võidab surma.
Kasutatud kirjandus:
Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999.
Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975.
annaabi.ee 
