Anaximandros
Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis
peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu
regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on
kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne
kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette
silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest
pindadest, teine on vastaspoolel."
Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud
ühest algelemendist, kuid ta oli veendunud, et selleks ei saa olla vesi. Tema
arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki
maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas.
Too kõikesünnitavarche ei smastu ühegi nähtava ning tuntud ainega,
mistõttu talle ei saa omistada ka viimaste omadusi. Tema põhitunnuseks on
piiramatus või lõputus--apeiron otsatu ürgaine, millest kõik tekib ja