12.A Ajalugu (arvutuslaud) Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid
Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse teadlase Konrad Zuse saksamaal poolt välja töötatud - Z3 - 1941. aastal ja -Z4 -1944 ning 1944 Briti salateenistusele poolt loodud Colossust , ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt
lippude registri ja akumulaatori sisu. Käivitatakse põhiprogramm pöördub alamprogrammi AP1 poole käivitatakse pöördub AP2 poole käivitatakse return AP1 käivitatakse return põhiprogramm käivitatakse 3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart. Analoogarvutis on meil info kandjaks pinge, mis lubab konstrueerida aritmeetilisi operatsioone tegevaid plokke. Sellise arvuti realiseerimine on alati võimalik, kuid praeguseks ajal on analoogarvutid vahetunud välja digitaalarvutite vastu, kus ülesandeid saab lahendada pandlikumalt Digitaalarvutites on kaks lubatud väärtust – 0 ja 1. Ehk siis on ainult kaks lubatud pingeväärtust, mis muudab nende eristamise lihtsaks (erinevalt rohkemate nivoodega). Kõrget nivood tähistatakse H ja madalat L. Kui info edastamisel juhtub, et pingenivoo on 14
annaabi.ee 
