3.peatükk Tom läks Polly juurde ütlema et tal on värvitud aga Polly ei uskunud seda ja ta läks õue vaatama. Tomil oligi tehtud, Polly lubas nüüd Tomil mängima minna aga ta pidi õigeks ajaks koju jõudma sest muidu saab ta naha peale. Polly andis selle eest Tomile ühe õuna ja möödaminnes võttis Tom ühe piruka ka sahvrist. Õues viskas Tom Jimi mullakamakatega, Jim oli Tomi noorem vend. Kui Tom jalutas tänaval nägi ta suvekleidis tüdrukut. Tom oli kuude kaupa Amyt püüda võitnud aga nüüd oli see kõik unustatud. Ta järgnes tüdrukule kuni tema majani. Pärast läks Tom sinna akna alla piiluma, kus tuli põles. Tom ei näinud aknast midagi. Õhtusöögil oli Polly imestuses et Tom on nii rõõmus isegi peale pahandamist murukamakate eest. Tom ei võinud suhkrut näpata aga Jim võis, äkitselt lasi Jim suhkru toosi maha ja selle eest lõi Polly Tomi nii,et Tom kohe pikali kukkus
Need olid täpselt samasugused ja isegi sama suured. Amy tausta uurides, tuli välja, et ka tema oli Alexi nimelise poisiga seotud. Rosie tuli : ,, Mitch, Karl ja Alex jõudsid . Kas juhatan nad ülekuulamise ruumi ? ,, ,, Just nimelt ,, Läksin kiire sammuga ülesse ja otse ülekuulamise ruumi. Ei tea miks , aga Karl oli näost tulipunane. Ta nagu oleks midagi kartnud, aga mida ei tea. Rääksin mõlemaga. Alex ei tunnistanud alguses, et Amyt tundis, hiljem tunnistas ka selle ülesse. Prr..prr , see oli mu telefon . Ma avasin klapi ja vastasin : ,, Jah, Mitch kuuleb.,, ,, Meile teatati veel ühest noorest daamist, keha oli jälle kahes osas, pea ja keha. See kord omakorda teist moodi. Pea oli pappkasti sisse topitud ja sinna kõrvale musta kilekotti ta keha topitud. Vaatasin ka ta kaela, seal on sõna lõpp .,, Ohkasin : ,, Ohh , Arvatavasti mõtleb ta seda tõsiselt .
tütarlast, veetlevat väikest sinisilmalist olendit heledate, kahte pikka palmikusse punutud juustega, valge suvekleit seljas ja tikitud püksikesed jalas. Äsja-kroonitud kangelane langes ühegi pauguta. Endine lemmik Amy Lawrence kadus ta südamest ega jätnud endast isegi mälestust järele. Tom oli arvanud, et armastab teda hullupööra; ta oli pidanud oma kirge jumaldamiseks, ja ennäe! see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige. õnnelikum ja uhkem poiss maailmas ainult seitse lühikest päeva, ja nüüd, ainsa hetkega, oli Amy tema süda- 23 mest läinud nagu juhuslik võõras, kelle külaskäik on tehtud. Tom jumaldas seda uut inglit vargse pilguga, kuni nägi, et see oli teda märganud. Siis teeskles ta, nagu poleks tal aimugi tüdruku sealolekust, ja hakkas igasuguseid mõttetuid poisikeselikke tempe
annaabi.ee 
