Kaitserüüde ja ründerelvade areng
Kaitserüüde areng
Ristisõdades hakati
soomusrüü asemel
eelistama õhku läbilaskvat
rõngassärki ja
rõngaspükse.
Rõngassärk ja püksid
koosnesid omavahel
ühendatud väikestest
metallrõngastest.
Et rõngasrüüs mitte
ülekuumeneda, tõmmati
sellele peale pikk valge
mantel, millel oli ordu
embleem.
Kaitserüüde areng
Kuna rõngasrüü ei andnud päris
tõhusat kaitset, (tugev
mõõgalöök või odatorge võis
selle purustada, saledad vibu- või
ammunooleotsad tungisid aga
tihti rõngaste vahelt läbi) siis
hakati 13.saj teisel poolel
täiendavaks kaitseks kinnitama
mantlite siseküljele neetide abil
väikesi raudplaate. Aga hiljem
kinnitati neid nahkvesti
siseküljele, kuna leiti, et nii on
mõtekam. Nii tekkis plaatvest.
Kaitserüüde areng
Aga üksnes ülekeha
rüü ei kaitsnud keha
täielikult. Tugev löök
näiteks liigese pihta
võis põhjustada käe
või jala
kangeksjäämist. Et
selle eest kaitsta,
hakati kasutama
põlve- ja