Kõige vanem põder on elanud 27 aasta vanuseks. Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi, tekitades niiviisi eriti kuuse-, männi- ja 5 haavanoorendikele suurt kahju. Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Pildid Põdravasikad mängimas
Põder Sõralised Põdra võivad teha mitemid häälitsusi Põder on suur ja võimas loom. Ta on Põtrade elupaikadeks on , milleks on piiksivat ninahäält või pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, jõgede-, järvede-, summutatud köhimist. Põdrad iseloomulikud on ka pikk ülamokk. sooderikkad suuremad suhtlevad madala ammumise teel. Põdrapulli kaal on väga suur ja võib metsaalad ka kaaluda umbes 600 gk, noorendikud ja Labidakujulised sarved ehivad ainult võsastikud. põdrapullide pead.
annaabi.ee 
