Fosfor- ja lämmastikväetised
nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem
lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on
mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste
segamisel mullaga. Teiste puhul tuleb eelistada paiklikku andmist ja granuleeritud väetist
ning nende mullaga segamine pole soovitatav. Mõnede rühmituste järgi jagatakse
fosforväetised vähe lahustuvateks ning vees, ammooniumtsitraadis ja sidrunhappes
lahustuvateks. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat, mida
saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel
vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat
kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena.
Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise