CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti 2 4 3 6. Metall + hape = sool + vesinik 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 5. Hape + ammoniaak = ammooniumsool Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Na2O + SO3 = Na2SO4 HCl + NH3 = NH4Cl metall peab olema pingereas H vasakul, (B-rühma metallidel oa II) 6
Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7. Metall + hape 8. Metall + sool 9. Happeline oksiid + leelis 10. Aluseline oksiid + hape
Aineklass Tunnus Näide Reaktsioon Ainult C-H +O2CO2+H2O Alkaanid üksiksidemed +hal2Hhal+halalkaan -aan +O2CO2+H2O +H2alkaan +hal2dihalogeenalkaan Ainult C-H +Hhalhalogeenalkaan Alkeenid kaksikside +H2Oalkohol -een (OH/hal liitub sinna, kus on rohkem C-C ...
Kordamisküsimused riigieksamiks II Mittemetallid 1. Mis on : · Isotoop elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Allotroopia üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. · Sublimatsioon aine muutub tahkest otse gaasiks. · Halogeen VII A rühma elemendid. · Kalkogeen VI A rühma elemendid. (mittemetallid) · Penteel V A rühma elemendid. · Tetreel IV A rühma elemendid. (mittemetallid) · Väärisgaasid VIII A rühma elemendid. · Nuuskpiiritus NH3 10% lahus · Kuningvesi H2SO4 + HNO3 konsentreeritud segu ½ vahekorras 2. Mittemetalli aatomite ehituse iseärasused. · Aatomitel tuumalaeng suhteliselt suur. · Aatomi raadius on suhteliselt suur. · Aatomite väliskihil on 4-7 elektroni (v.a. Boor) · Suhteliselt suur elektronegatiivsus. 3. Miks võivad mittemetallid oll...
Mitmeprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Hapnikuta hape-hape, mis ei sisalda hapnikku Tugev hape-hape, mille lahuses kõik molekulid on jagunenud ioonideks Nõrk hape-hape, mille lahuses on vaid väike osa molekule jagunenud ioonideks Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis-vees lahustuv, tugev alus Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Vesiniksool-sool, mille happeaniooni kuulub ka vesinik Ammooniumsool-sool, mille katiooni(de)ks on ammooniumioon(id) NH4 Metall+hapnik=metallioksiid Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid Metall+hape=sool+vesinik EI KEHTI HNO3 JA H2SO4, VESINIK NOOL ÜLESSE Alus+hape=sool+vesi Aluseline oksiid+vesi=alus OKSIID PEAB OLEMA TUGEVALT ALUSELINE Happeline oksiid+vesi=hape Aluseline(amfoteerne) oksiid+hape=sool+vesi Happeline oksiid+alus=sool+vesi Aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Alus+sool=alus+sool LÄHTEAINED VEES LAHUSTUVAD, SAADUSTES ÜKS MITTELAHUSTUV(SADE)
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana,
Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid) sool-kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest vesiniksool-Sool kus on metallioon, happeanioon ja vesinikioon ammooniumsool-sool mis koosneb ammooniumioonist ja happe anioonist 3.METALL+HAPNIK=METALLIOKSIID nt. magneesium+hapnik 2Mg+O2=2MgO MITTEMETALL+HAPNIK=MITTEMETALLIOKSIID nt. väävel+hapnik S+O2=SO2 METALL+HAPE=SOOL+VESINIK nt. naatrium+soolhape 2Na+2HCl=2NaCl+H2 ALUS+HAPE=SOOL+VESI nt. alumiiniumhüdroksiid+lämmastikhape Al(OH)3+3HNO3=Al(NO3)3+3H2O ALUSELINE OKSIID+VESI=ALUS nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 HAPPELINE OKSIID+VESI=HAPE nt. süsinikdioksiid+vesi CO2+H2O= H2CO3
CF2Cl2(freoon) c.) C+ H3Cl- + K+CN- CH3CN + KCl Pestitsiidid DDT (nitriil) (metüülnitriil) d.) C+ H3Cl- + CH3N- H2 CH3N+ H2CH3Cl- (ammooniumsool) (dimetüülammooniumkloriid) Funkts. Ees-või järel- Näited Füüsikalised Leidumine või saamine Keemilised Aineklass, liide rühm omadused ja kasutamine omadused üldvalem, mõiste -OH -ool CH3OH Hüdrofiilsed tänu Etanooli saadakse 1
Tsüaanhape HOCN cyanic acid, циаовая кислата avastas F.Wöhler (1822) soolad: tsüanaadid, näit KOCN HOC ≡ N ↔ HN = C = O nii hape kui soolad tsüaanhape isotsüaanhape tunduvalt vähem mürgised kui HCN Vabas olekus esineb isovormi kujul, suhtel. tugev hape Ka soolad esinevad peam. isovormis; neist ammooniumsool NH4NCO CO(NH2)2 ammoonium- karbamiid isotsüanaat (anorg.) (org.) Esimene (teadlik) orgaaniline süntees anorg. ühenditest (F.Wöhler, 1828) Vesiniktiotsüaanhape HSCN soolad tiotsüanaadid (kasut. peam. keemialaboris: K- ja NH 4-soolad) Fe3+ + 3SCN- + 5H2O ↔ Fe(SCN)3 veripunane ühend
annaabi.ee 
