Suurenes roomajate /rohusööjate Juura dinosauruste /mitmekesisus. Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest. 145 Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Õistaimede ilmumine ajastu Kriit keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks. Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine. 65,5 Imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, Paleogeen esimesed londilised, n ä rilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised 23 Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Imetajate areng. Kliima hakkas Neogeen
tekkimine. Põhja-Ameerika loodesse liikumine, Mehhiko lahe tekkimine. Ammoniidid /väljasurnud peajalgsed/ domineerisid mereliste selgrootute hulgas. Maismaad valitsesid dinosaurused Sauropoodid Pterosaurused Kriit Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus Õistaimede ilmumine ajastu keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Pärisluukalade levik Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen Kvarternaar Paleogeen Imetajate kiire evolutsioon