Neptuun
rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab
metaani, ammoniaagi ja vee osakaal.
9
Neptuuni vahevöö on Maa omast 10-15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas
vett, ammoniaaki ja metaani. Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga
hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.
Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid
lagunenud vesiniku ja hapniku ioonideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö
koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku
ioonid liiguvad hapniku kristallstruktuuris vabalt ringi. 7000 km sügavusel võivad
olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu
raheterad
annaabi.ee 
