viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina. Amiinid kuuluvad lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O
5-bromo-2-etüülaniliin 1,2-propaandiamiin (või propaan-1,2-diamiin) 1,4-benseendiamiin (või benseen-1,4-diamiin) Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt aminorühma tähistada ka eesliitega amino-. Aminorühm on asendusrühmade vanusejärjestuses väga madal. Hüdroksü- ja karbonüülrühmad on vanemad. Sel juhul nimetatakse NH2 rühm kui asendaja. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2-aminoetanool 3.2. Nitriilid Nitriilid on karboksüülhappe derivaadid, kus karboksüülrühma keto- ja hüdroksüülrühm on asendatud tsüano-rühmaga. Üldvalem: , RCN Nomenklatuurses nimes tüviühendile lisatakse lihtsalt nitriil (-hape on asendatud liitega nitriil). Mitme tsüanorühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Tüviühendi
lõppu järelliide amiin. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 etüülamiin, 16 CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH --CH2 -- CH3 etüülpropüülamiin, NH2CH3CH2CH2CH2NH2 butaan1,4diamiin või 1,4diaminobutaan. · Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained,
lõppu järelliide amiin. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 etüülamiin, 16 CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH --CH2 -- CH3 etüülpropüülamiin, NH2CH3CH2CH2CH2NH2 butaan1,4diamiin või 1,4diaminobutaan. · Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained,
lõppu järelliide amiin. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 etüülamiin, 16 CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH --CH2 -- CH3 etüülpropüülamiin, NH2CH3CH2CH2CH2NH2 butaan1,4diamiin või 1,4diaminobutaan. · Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained,