Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1)
Kontaktmoondel (Joonis 10) tekivad näiteks sarvkivid, skarnid, greisenid.
Purustusmoondel tekivad nii liistakulised kivimid kui ka rohkem või vähem kildudest
koosnevad tektoonilised hõõrdbretsad, müloniidid.
Regionaalmoondel tekivad kildad, kristalsed kildad ja gneisid.
Vajumismoondel tekivad analoogselt madala astme regionaalmoondele kildad.
Äärmusliku vajumise tingimustes kujunevad sinikildad, mis sisaldavad leeliselist
amfibooli. (1)
6.4. Moondekivimite levik Eestis
Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid
rändkividena, mida on mandriliustik Skandinaaviast lõuna poole liikudes kaasa
haaranud Lõuna-Soomest ja praeguse Läänemere põhjast. Meie settekivimite all,
Põhja-Eestis paarisaja meetri, Lõuna-Eestis kuni 700 m sügavusel, lasuvad
rändkividega täiesti analoogilised moondekivimid. Moondekivimite põhilisteks
annaabi.ee 
