Tõrva Gümnaasium Nimi klass Vääriskivid Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Akvamariin, aleksandriit, ametüst..........................................................................................4 3. Berüll, granaat, jadeiit.............................................................................................................5 4. Kassisilm, kuukivi, morganiit, opaal......................................................................................6 5. Peridoot, rubiin.......................................................................................................................7 6
Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv) Anorgaanilised,tahked ained Lähteaineksmagma Kristalliseerumine Isel
PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk) 10) Klaasi, tsemendi, keraamikatoodete koostisosad, valmistamine ja omadused
tevendavat kristalli: 1.Mäekristall Mäekristall puhastab ja tasakaalustab aurab ning rahustab kogu närvisüsteemi, annab jõudu ja vitaalsust.Ta suudab lahustada ka kehasse kogunenud emotsioonalseid blokeeringuid. Puhastab nii kodu kui töökeskonda kõrvaldades sealt segavaid energiaid ning kiirgab õhustikki rahu. On kasulik südamele, vereringele, lümfisüsteemile ja näärmetele, tugevdab kopse, leevendab silmavaevusi ja aitab peavalude, soole-ja seedehaiguste puhul. 2.Ametüst Ametüst tugevdab vastutustunnet, eneseväärtustamist ja hingerahu. Aitab vabaneda halbadest harjumustest (sõltvused), kõrvaldab hirmud muutuse ees ja laseb suhtuda tulevikku rahulikult. On kasulik lastele, kes oma negatiivseid emotsioone viha-ja raevupursetena väljendavad. Mõjub hasti peavalude, migreenide, peapööristuste, nägemis-ja tasakaaluhäirete korral.Tugevdab organismi üldist seisukorda, ergutab näärmete ja hormoonide talitlust, parandab ainevahetust. Aitab madala
raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas ta selgitama, kas leidub ka teisi aineid, millel on merevaigu omadusi. Sellisteks aineteks osutusid klaas, kivisool, talk, mäekristall, väävel ja mõne vääriskivid, nagu teemant, opaal, safiir, ametüst jt. Hõõrumise teel merevaigu omaduste tekitamist teistel ainetel hakkas Gilbert (umbes 1570. a.) nimetama elektriseerimiseks, merevaigu omadustega aineid aga elektrikuteks. Ained, mida Gilbertil ei õnnestunud elektriseerida, said nimeks mitteelektrikud. Niisuguste ainete hulka arvas ta marmori, alabastri, elevandiluu, pärlid, vääriskividest smaragdi ja ahhaadi ning kõik metallid. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/merevaik.htm http://wiki.wifi.ee/index
terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas päikesepatareides (polükristalne räni) Ehitusmaterjalid, klaas (SiO2) Silikoonid, proteesid meditsiinis Sulamite komponent (korrosioonikindlus, valatavus) Räniühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras) Värvuseta kvarts- mäekristall Lilla kvarts- ametüst Valge kvarts- piimkvarts Pruunikas kvarts- suitsutopaas Peenikesed kvartsiterad- liiv Silikaadid- graniit, ränikivi (tulekivi) Täname kuulamast!
Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid CO2 - süsihappegaas süsinikdioksiid CO - vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 - ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 - raud(III)oksiid rooste; punane või pruun rauamaak TÄHTSAMAD OKSIID III Fe3O4- rauatagi, magnetiit; SiO2- liiv N2O- naerugaas TÄHTSAMAD OKSIIDID IV CaO - kustutamata lubi, põletatud lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 - boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid
III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi Kaltsiumoksiid Al2O3 boksiit, korund, smirgel, rubiin, safiir alumiiniumoksiid OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O,
Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Hapetega ei reageeri. Rakendused Räni kasutatakse mikrokiipide ja teiste pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas- päikesepatareides(polükristalne räni). Ühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras, kõrge st°) Värvuseta kvarts-mäekristall Lilla kvarts-ametüst Valge kvarts-piimkvarts Pruunikas kvarts-suitsutopaas Peenikesed kvartsiterad-liiv Silikaadid-graniit,ränikivi(tulekivi) Ränioksiid(SiO2) Kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. Esineb looduses kvartsi ja liivana. Ränioksiid struktuuriühikuks on SiO4 tetraeeder. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentsed seidemed kahe räni aatomiga. SiO2 Keemilised omadused Veega ei reageeri. Reageerib aluseliste oksiididega
Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega
saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni
Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. Väävliga puututi kokku vulkaanilistes piirkondades, kus seda leidub sageli ehedal kujul. Seostati tulega
Vein Kristuse lunastav veri. Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol Akantus akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi Ametüst violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust Astelpõõsas Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist astelpõõsa puidust, sest teised puud ei lubanud end kasutada; Kristuse okaskrooni sümbol Haavad Kristuse kannatuse sümbol. Tavaliselt kujutatakse Kristust viie haavaga (kaks kätel, kaks jalgadel, üks küljes). Heliotroop verekivi, milles on Kristuse verepiisad. Rahu ja mõistmise sümbol
80date lõpus sünteesitud fullereenid. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik ehk keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust. · Räni Räni on elementide leviku poolest hapniku järel teine. Peamine mineraal on kvartsliiv SiO2 (ka mäekristall, ametüst, opaal, ahhaat üle 200 erimi) ja mitmesugused K, Na, Ca, Mg, Fe ja Al silikaadid (savi, põldpagu, asbest, vilgukivi) · Boor Boor on vähelevinud element. Looduses leidub boorhappena ja booraksi eri vormidena. Kristalliline boor on teemandi kõvadusega, pooljuhi omadustega toatemperatuuril elektrit mittejuhtiv aine. · Vesinik Vesinik on universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu
Hullumeelne alkohooli pruukimine koos kõik võimalike seksuaalfantaasiatega tekitasid inimestes tõelise vabastustunde (võib võrrelda Eleusiani müsteeriumitel õudust tekitavate vaatepiltidega). Sellise joovastuslik-orgialiku iseloomu tõttu polnud salajastele müsteeriumitel preestreid ega perekondi, kes rituaalide eest pidid hoolt kandma. Nii leidis müsteerium endale osalejad ise koguti kokku ning anduti Dionysosele. Legend :Kultuslik ja legendaarne ametüst Ametüsti nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast amethystos, mis tähendab mittejoovastavat. Nimelt uskusid vanad kreeklased, et kui alkoholi pruukides kanda endaga kaasas ametüsti, kaitseb see purjujäämise eest. Seetõttu on ametüstist valmistatud isegi joogikarikaid. Legend räägib, et kui purjus Dionysos ajas ihalevalt taga neidist nimega Amethystos, pöördus viimane jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Jumalanna Artemis võttiski neitsit kuulda ja
Tühised lisandid muudavad aga oluliselt mineraali värvust. Esineb hästi väljakujunenud trigonaalsesse süngooniasse kuuluvate kristallidena või ka teraliste agregaatidena. Teralise korundi, kvartsi, hematiidi jm-e mineraalide segu nim. smirgliks. K 9, E 3,95-4,10. Värvus sinakas või kollaskashall. Läbipaistvatele erikujudele on vastavalt värvusele antud erinimetused: värvitu – leukosafiir, sinine – safiir, punane – rubiin, kollane – idamaa topaas, violetne – idamaa ametüst, roheline – idamaa smaragd. Esineb peamiselt metamorfsetes kivimites – kristalsetes lubjakivides. Ilusakujulisi erikujusid kasut. vääriskividena. Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib
keemiliselt püsiv, hapniku ja räni vahel kovalentsed sidemed, veega ei reageeri kuigi on happeline oksiid, reageerib kuuma kontsentreeritud leelisega, tekib silikaat ja vesi. Ränihapet saadakse kaudselt, leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Silikaadid lahustuvad vees vähe, ainult leelismetallide omad hästi. Looduses on ränidioksiidi kvartsina. Suured kvartsikristallid on mäekristallid, värvilised on nt ametüst. Kristalne kvarts on kõrge sulamistemp. Ränidioksiidi on veel looduses ränikivina. Paljud looduslikud silikaadid sisaldavad peale räni ka alumiiniumi, sellest tuleb nimetus alumosilikaadid. Põldpagu, kaoliniit, asbest, vilgukivi, talk. Klaas on hästi töödeldav, läbipaistev, keemiliselt vastupidav. Saadakse Na2CO3, CaCO3, SiO2 kokkukuumutamisel. Tsement, keraamikatooted.
8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin 53. metskirsipuu 54. soobel 55. orhidee 56. lapi lasuriit 57. asalea 58. vaher 59. naarits 60. teemant
Kuid ta võib ohverdada end kõikide heaks, olemata seejuures ohver või märter. Negatiivne lilla võib olla sõjakas ja reeturlik. Lilla on hea õpetaja, kes saab aru, et õpilane peab jõudma mõistmiseni, et üksnes faktidest ei piisa. Lillat värvi rakendavad oma töös nii kirikutegelased, muusikud kui ka kunstnikud. Lilla ja inimkeha osad: Füüsiliselt tähistab lilla meie pealage krooni, aju ja peanahka koos juurtega ning käbinääret.[21] Ametüst on suurepärane kaitsja. Haarake pilguga lavendlipõldu, et tunda kaitstuse rahustavat embust. [22] 12 Varjatud värvid Värvidega töötades, aga eriti värve ravitsemisel kasutades, on oluline teada varjatud värvide tähendust. Oranz koosneb näiteks varjatud punasest ja kollasest
aastapäev pärlmutter 12. aastapäev siid 43. aastapäev flanell 13. aastapäev maikelluke 44. aastapäev topaas 14. aastapäev seatina 45. aastapäev ülekullatud hõbe 15. aastapäev kristall 46. aastapäev lavendel 16. aastapäev safiir 47. aastapäev kasmiir 17. aastapäev roos 48. aastapäev ametüst 18. aastapäev türkiis 49. aastapäev seeder 19. aastapäev kretong 50. aastapäev kuldpulmad 20. aastapäev portselan 51. aastapäev kameelia 21. aastapäev opaal 52. aastapäev turmaliin 22. aastapäev pronks 53. aastapäev metskirsipuu 23. aastapäev berüll 54. aastapäev soobel 24
Click to edit Master text stylesTäispäike Second level Kuivale Third level 60 190 cm Fourth level Fifth level Lühikarvane kask Calamagrostis brachytricha Click to edit Master text stylesPäike kuni poolvari Second level Kuivale Third level 50 130 cm Fourth level Fifth level Ametüst aruhein Festuca amethystina Click to edit Master text styles Valguselembeline Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 45 cm Fifth level Hall aruhein Festuca glauca Click to edit Master text styles Valget , sooja Second level Third level Kuivale Fourth level ~ 40 cm Fifth level
2.1.7 Kroontsakra vääriskivid Kroontsakra tervendamiseks sobivad lillad ja läbipaistvad vääriskivid. Läbipaistev kaltsiit aitab meil keskenduda ja mälu parandada. Ametüsti kasutatakse alkoholi järelmõjudest jagu saamiseks ning muude sõltuvuste raviks. Samuti aitab see vääriskivi padja alla panduna meil mäletada oma unenägusid. Kuukivi on võimsaim täiskuu ajal ning seda kasutatakse unetuse ja ärevuse raviks, kuid see aitab ka selgeltnägemisvõimeid arendada. Herkimeri ametüst pakub tugevat psüühilist 10 kaitset. Ioliit sobib ebameeldivatest harjumustest vabanemiseks ja peavalu leevendamiseks. (Struthers 2008: 75) 2.2 Solariseeritud veed ja õlid Solariseerimise käigus jäetakse vesi või õli päikese kätte, et see küllastuks päikesekiirtest. Vett solariseeritakse värvilises anumas. Värv valitakse vastavalt inimese vajadusele või tervislikule seisundile
Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, pealt läikivad Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst" http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html tume lehestik Laudleht (Astilboides tabularis) Pärit Põhja-Korea ja Kirde-Hiina, kõrgus kuni 80 cm, laius 120 cm, vajab palju ruumi. Kasvukoht poolvari ja varjuaed, puudealune (väldi tuulist kasvukohta), Sobib iga-aastane multsimine
Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, käll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. (8;9) Energia Soome energia koosneb 10% hüdroenergiast, 30% soojusenergiast, 20% tuumaenergiast, ülejäänud 40% energiat saadakse maagaasi, puidu ja turba kütmisest, tuuleenergiast, päikeseenergiast
Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid-
· Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas 8 o (K,Na)[(Si,Al3)O8] Päevakivi alumotetraeedriline karkass katioonidega (K, Na, Ca jt) 36. Päevakivide rühm. Ortoklass. Plagioklass ja selle isomorfse rea olemus? 37. Kvarts Kvartsil on 12 erimit. Kõige rohkem esineb alfa-kvartsi, mis meile liivaterakestena vastu vaatab. Selle tihedus on 2.65 ja kõvadus 7. Ametüst on kristalse kvartsi lilla erim. Safiirkvarts on kristalse kvartsi helesinine safiirivärviline erim. Roosakvarts on kristalse kvartsi roosaka värvitooniga erim. Suitsukvarts on üldjuhul vöödiline erim. Tiigrisilm on ka kristalli vööndiline erim, kuigi täpsemalt on selleks asbesti suletistest tulenevate kuldkollaste vöödega erim. Mäekristall on suurte läbipaistavate värvitute sammasjate kristallidena esinev alfa- kvarts, hinnatud vääriskivi
isotoobist massiarvudega 28 (üle 92%), 29 ja 30. Maakoores leviku poolest on Si elementide seas 2. kohal. Ehedat räni looduses ei leidu, peam. ühenditüübid looduses: SiO2 (ränidioksiid) – palju erinevaid teisendeid (üle 10 polümorfse modifikatsiooni), tähtsamad neist kvarts, kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. kristallvormi Nende kristallvormide baasil looduses üle 200 kvartsimineraali (mäekristall, ametüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Alumosilikaadid (põldpaod, savid ja vilgud) keerukad ühendid: katioonne osa: peam. K+, Na+, Ca2+ anioonne: (SiO4)4-, (AlO4)5- Si leidub vähesel määral taim- ja loomorganismides (rohkem kõrreliste vartes, ainuraksete kodades, käsnades, sulgedes, villas jm.) Avastamine Si ühendite kasutamine – iidsetest aegadest (klaas, ehitusmaterjal)
annaabi.ee 
