Venestamine, Eesti iseseisvumine, vabadussõda
Sõjavägi oli kaotamas oma võitlusvõimet, palju
sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid
äärmuslikud meeleolud.
1917. aastal seati Tartus kokku autonoomiaseaduse projekt. Veidi peale seda ühendas
Ajutine Valitsus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühtseks rahvuskubermanguks. Uut
haldusüksust asus juhtima Jaan Poska. Esimest korda oli eestlaste asuala ühendatud
ühtseks haldusüksuseks, mida ka juhtisid eestlased: amentikud asendati venelastega,
toimusid Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikuks keeleks, hakati looma
Eesti rahvusväeosi.
Enamlaste riigipöörde käigus sai kõrgeimaks valitsuseks Eestimaa Nõukogused
Täitevkomitee. Tegelikuses oli komitee tegevus küll üsnagi piiratud, sest olulisemad
otsused võeti vastu keskkomitees Petrogradis. Omavalitsused asendati enamlaste kontrolli
all olevate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele asus Punakaart ja
annaabi.ee 
