Ilon Wikland
paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk asus
elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke
Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis.
Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli
tütart.
Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid
Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks.
Viimasele meeldisid iloni joonistused väga ning kirjanik andis
talle kujundada oma käsikirja. Ameltlikult ilmus nende ühise
raamatuna välja 1954. aastal ,,Mio, mu Mio". Sellele järgnes
,,Väikevend ja Karlsson katuselt" ning ,,Bullerby lapsed". Sealt
algas pikk koostöö ja sõprus.
Ilon Wikland on ka ise kirjutanud mitu lasteraamatut. ,,Pikk, pikk
teekond," mis jutustab kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja
Rootsi pagemisest. Veel kirjutas ta raamatu, nimega ,,Sammeli,
Epp ja mina," milles jutustab oma esimesest koolipäevast
Tallinnas. Samuti ilmusid ka raamatud ,,Minu vanaema majas"