Gooti keel
katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva
Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau
alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi
gooti keeleks.
Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli
piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.).
Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest
Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist.
Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati
gooti keelt ruunidega.
Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja
keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa
keelele, mis on saksa keele eelkäija
annaabi.ee 
