"amblalastest" - 1 õppematerjal

Eesti kergejõustiku ajalugu

aastal spordiväljaku väljaehitamist Arulagedale. Kuigi maa-ala spordiplatsi rajamiseks andis tolleaegne Aru talu peremees tasuta, seisis suur ja vaevarohke töö ees: ehitis oli tarvis planeerida, pinnas tasandada ning mätastest, kändudest ja kividest puhastada. Tänu kohalikele spordisõpradele saadi kõigega eeskujulikult hakkma. Valmisid nii jalgpalliväljak kui ka jooksurajad ning hüppe- ja heitepaigad. Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka tulemustele. Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg. 1928. aastal läbis ta 100 meetrit 11,5-ga, 200 meetrit 23,5-ga ja 400 meetrit uue maakonna rekordiga 53,4. Mitmekülgne sportlane oli Harald Kobbin, kes parandas mitmel korral Järvamaa rekordit teivashüppes viies selle 1934. aastal 3.51-le. Samal aastal tuli ta Eesti meistrivõistlustel 13.07-ga pronksmedalile kolmikhüppes. Vendi Arthur ja Aksel Kuulmatat meenutatakse tänaseni kui häid kergejõustiklasi ja jalgpallureid