Eesti kirjanduse ajalugu I
Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula
kirjutasid samuti külaelust.
Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on
hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti
viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse
vahel. Lk 4.
16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena
Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline
eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole
kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis
vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale
maale"
Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide
kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja