TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
esimest korda Tallinna. Skandinaavia
allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist
käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas).
Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust
noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid,
konksadrad jpm.
Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused amaanist ehk nõiast, kes
võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest,
keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu
Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel.
Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati
olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja
annaabi.ee 
