ning mille tulemuseks on ühiskonna poolt oodatud harjumuspärased teod. Voorused jagunevad moraaliga seotuteks ja mitteseotuteks. • Moraaliga seotud voorused on näiteks ausus, heasoovlikkus, sallivus, heatahtlikkus, õiglus, kohusetundlikkus, tänulikkus • Moraaliga mitteseotud voorused on näiteks loovus, ettevõtlikkus, vaprus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus, teravmeelsus VÄÄRTUSED EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS • Põhihariduse alusväärtused • Võrdselt õpilase vaimne, füüsiline, kõlbeline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. • Õpilase erisuguste võimete tasakaalustatud areng. • Ühiskonna edukas koostoimimine. • Teaduspõhine maailmapilt. • Isiklik õnnelik elu. • Gümnaasiumihariduse alusväärtused • Toetatada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate
Tutvumine EV Haridusseaduse ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega 1. Kus on nimetatud üldhariduskooli alusväärtused? Üldhariduskooli alusväärtused on nimetatud Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses (PGS § 3). 2. Kuidas ja millist õpilase arengut toetab üldhariduskool? Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (PGS § 3.1) 3
Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse. Konservatism: Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline
Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valimisaktiivsus ülimalt kõrge, üle 90% (Pettai, Auers, Ramonaite, 2011). Rahvas oli siis motiveeritud iseenda riiki üles ehitamast ning poliitiline kultuur oli alles arenemas.
Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad üldoskused, ehk tähtis ainult arengu lõpptase enne kooli minekut. Põhihariduse alusväärtused on mitme teema raames kooskõlas lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega. Mõlemad toetavad võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks, sama teeb ka lasteasutus. Juba Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava rõhutab seda, kui tähtis on eesti
parlamendis esindatud Miinused Annab eeliseid juhtivatele Häältelugemise keerukus ning suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad
(2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
7) ettevõtlikkuspädevus suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske." Toon välja ka Põhikooli ja gümnaasiumisedauses välja toodud põhariduse alusväärtused ja põhimõtted, millest lähtutakse ka lihtsustatud õppe puhul: " § 3. Üldhariduskooli alusväärtused (1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
Lisaks Wahli loengust: x Ärimudelite valitsemise tüpoloogia - töötajatel on tihti parem informatsioon toimuvast, kui juhtidel. x Huvide konflikt - juhid tahavad võimu, aga omanikud ei taha. (omandivõim ja selle lahusus) x 3 valitsemisteooriat äriühingutel: anglo-ameerika (väärtust luuakse omanikele - raha; euroopa (eetilsem käitumine) ; jaapani (ÄÜ valitsemisel tähtis kultuur ja omanike alusväärtused) x On olemas nii panga (Saksamaa) kui ka turupõhised süsteemid (USA) x Kuidas lahendada firma seisukohast tema probleeme? 1) Haridus 2) vähenda tippjuhi rolli 3) sotsiaalne vastutus x Carrolls i 4 käitumismalli juures on tähtis - õiglus ja õiglane lähenemine x Väärtuseloomu mudel - omanike väärtuse leidmine; numbritele tuleb anda mõte ja sisu x Tüpoloogia - järeldused kas probleem on püstitatud, lahendatud ja täidetud. Metodoloogia: filosoofia-
nomos (seadus), kratos (võim), arche (alus, võim) 64. Kuidas on retoorika avaliku kõne kunstina seotud demokraatiaga? Milliseid uusaja demokraatia alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine nn. Periklese matusekõnes (Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloos)? Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek ja senat ning kuna vaja oli veenda suurt hulka juhuslikke inimesi korraga, oli kõnepidamine eriti oluline. ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Abraham Lincolni Gettysburg address. 65. Mida tähendab res publica Rooma riigis erinevatel perioodidel? Algselt tähistati sellega Rooma Vabariiki, mis oli valitsetud senati ja rahvakoosoleku poolt (res
tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; 9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul; 10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel; 11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine; 12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
uskumuste, emotsioonide ja väärtuste kogumina, mis mõjutab poliitilist elu laiemalt ning inimeste poliitilist käitumist kitsamalt -> määrab toimijate ja otsuste legitiimsuse ühiskonnas. Kolme liiki koostisosi: poliitikateadmised ja uskumused, poliitikat puudutavad reaktsioonid ja emotsioonid, väärtused ja hoiakud; poliitilisel kultuuril on kahetasandiline loomus - igapäevaste tegevuste tulem ja alusväärtused Poliitilise kultuuri allikad Poliitilise kultuuri komponendid Poliitilise kultuuri avaldumisv Religioon ja Teadmised ja Avalik arvamu pärimuskultuur uskumused poliitikast esitatavad hoiakud Ajalookäsitlus Emotsioonid, Poliitilised käit
Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1. Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste
sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks Mõned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad
Õige on viia ellu vale poliitika. 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? “Võimude lahususe” idee seisneb selles, et valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid tuleks asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei tähenda vabadust, võrdsust, vendlust; osalemist otsustamisel ega tulemusi, mis kogu kodanikkonda rahuldaksid – see ei
13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Inimväärikus Sotsiaalriiklus Demokraatia Rahva suveräänsus Õigusriiklus Põhiõiguste ja vabaduste austamine Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus Põhiseaduse preambul on põhiseaduse ideeline vundament. Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga. Täiesti selge on see, et üldinimlikud püsiväärtused jätavad ruumi ka uutele. PS aluspõhimõtete kataloog on avatud kataloog. VI Hea õigusloome tava, õigusaktide mõju analüüs ja sellele vastavast õigusloomest Eestis 1t 1. Hea õigusloome tava: olemus, vajalikud tegevused ja õigusloome kvaliteedi indikaatorid
Põhiseaduse vaim ei mahu põhiseaduse normidesse, teksti ega sõnadesse. See on hoopis laiem arusaam sellest vundamendist, mis suunab ja juhib ühiskonna korraldust. Põhiseaduse sätted on põhiseaduse vaimule üksnes tekstiline tugi. Ilmselt pole põhiseaduse vaimu võimalik defi neerida, kuid teda on võimalik ja vajalik seletada. Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: „Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga. Täiesti selge on see, et üldinimlikud püsiväärtused jätavad ruumi ka uutele. PS aluspõhimõtete kataloog on avatud kataloog. Nad peaksid olema piisavalt abstraktsed, samas regulatiivsed, tänapäevased ja orienteeritud inimese eelis seisundile riigi ees. Põhiseaduse aluspõhimõtetena tuleks käsitleda rahva
annaabi.ee 
