VARRUKAS LÄBI AJALOO
kitsamalt küünarnuki juurest ning laienes randme poole.
Varakeskaegased varrukad olid lõigatud ühes tükis keha lõikega, mitte keha
lõikele otsa õmmeldud. Hilisemal keskajal, alates 1350ndatest, olid kasutusel
palju erinevaid varruka tüüpe, millest paljusid taaskasutati hilisematel
perioodidel. 14. sajandil olid moes ümber varrukad. Pealisrõiva varrukas lõppes
küünarnukil ning alla rippus varruka ots, alusvarrukas oli kaunistatud nööpidega
alates küünarnukist kuni randmeni ja ulatus isegi sõrmenukkideni.
Houppelande (pikk pealisrõivas otsast laiade varrukatega, millel oli vahest
karusnahast vooder) tulekuga moodi tulid moodi ka väga laiad ning avarad
varrukad. 15. sajandi varrukastiilid olid bishop varrukas, mis on täidlane, pikk ja
otsast kroogitud ümber randme, mida kanti hooti alates kuuendast sajandist
bütsantsi kleidist
annaabi.ee 
