Õiglaselt ebaõiglane maailm
siis võib elu siiski õiglaseks lugeda. Kuid nagu teada on, siis enamasti on inimloom selline
naljakas olend, et rahul ei olda kunagi, alati saaks nagu miski paremini olla. Miskipärast on veel
nii, et hinged kellel on vähem, oskavad rohkem leppida sellega, mis neil on.
Seega on maailm õiglaselt ebaõiglane või hoopis ebaõiglaselt õiglane? Vahet ei ole, iga inimene
peab ise oma õige õigluse leidma ning nagu ma juba alustadeski väitsin, siis ei ole võimalik, et
see elu siin ilma peal oleks kõigi vastu ühtmoodi hea või täielikult õiglane. Võib aga väita, et
igas halvas on midagi head. Ehk ongi parem, et see maailm on siis pisut ebaõiglane. Vaevalt
eksisteeriks üldse elu, kui kõik siin ilma peal oleks ideaalne. Inimesed vajavad eesmärke, mille
poole püüelda.