Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid. Mitme meetri laiuselt avanevad praod ja augud võivad neelata autosid ning ehitisi. Siiski täituvad maakooreavaused kiiresti purunenud kivimimassiga ning on lõpuks harva sügavamad kui mõni meeter. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mitmel moel hoidma.
Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 3. Maavärinate mõõtmine ja ennetamine Seismoloogia teadus on väga vana ja tuntud teadus. Seismoloogid on uurinud maavärina nähtust juba mitusada aastat. Esimesed maavärinate ennustused on pärit veel astroloogidelt ja ettekujutajatelt. Tänapäevaks on see teadus muutunud palju täpsemaks ja enam ei kasutata ennustajaid ega vaadata tähti, vajd on olemas spetsaalsed mõõteriistad, mis on nii võrd tundlikud, et suudavad
annaabi.ee 
