Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik valuvormi ning valuvorm täidetakse sulaalumiiniumiga. Viimane täidab rootori südamiku uurded ja kogu valuvormi. Nii saadakse uuretesse alumiiniumvardad ja rootori otstesse ühendusrõngad. Valamisel jäävad ühendusrõngaste külge ka valuvormile vastavad ventilaatorilabad. Nende labade abil toimub mootori jahutamine tema tööreziimil. Alumiiniumrõngad koos uuretesse valatud varrastega juhivad hästi indutseeritavaid voole ning hoiavad samal ajal koos ka rootori südamiku plekkrõngaste komplekti. Staatorit sulgevaid otsakatteid, kus asuvad rootori laagrid, nimetatakse mootori laagrikilpideks.
(5.9) Head vardad on kerged, siledad, ei lähe kiiresti kõveraks ja on parajalt tömbi otsaga Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest. Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3. MATERJALID Kudumistöö tulemus sõltub paljuski sellest, millist materjali sa kudumiseks kasutad. Kududa on võimalik nii villasest lõngast, niidist, nöörist, riideribadest ja traadist. Vanasti kooti üldjuhul villasest lõngast. Tänapäeval ei kasutata kudumiseks ainult naturaalsest villast lõnga vaid ka näiteks villa-segu ja sünteetilisi lõngu. Lõnga valik on üldjuhul igas käsitöö poes suur ning lõnga saab valida omale meelepäraselt,