Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt.) alumiiniumnõudes. 4.5. Reageerimine kontsentreeritud hapetega Toatemperatuuril kontsentreeritud ja lahjendatud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri, sest nende mõjul tekib tema pinnale eriti püsiv ja hapetele oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri isegi enam tavaliste lahjendatud hapetega. Seepärast ongi võimalik alumiiniumtsisternides transportida lämmastikhapet. Siiski kõrgematel temperatuuridel alumiinium reageerib nii väävelhappe kui lämmastikhappega kuni redutseerub SO 2 ja NO2. 5. KASUTUSALAD Vanasti peeti alumiiniumi väärismetalliks, kuna teda suudeti toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati teda tänu hõbeda sarnasusele erinevate ehete valmistamiseks. Nagu eelpool juba mainitud , kasutatakse alumiiniumi tänapäeval laialdaselt erinevate vajaduste rahuldamiseks:
happeanioonid. Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega, kusjuures paljud orgaanilised ained (puit, paber, riie jms) võivad temaga kokkupuutel süttida. Puhta lämmastikhappega ei reageeri ainult Pt, Rh, Ir, Nb, Zr, Ta ja Au. Al, Cr ja Cr passiveeruvad kontsentreeritud HNO3 toimel, mistõttu saab viimast transportida teras- ja alumiiniumtsisternides. Lahjendatud HNO3 (10%-line vesilahus) reageerib paljude metallidega, aluste, metallioksiidide ja sooladega moodustades nitraate. Vähemaktiivsete metallidega reageerimisel moodustub ühe saadusena NO, aktiivsemate metallide korral võib tekkida NO, N2O, N2, NH3, ammooniumsooli. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 8K + lahj. 8HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O // 2HNO3 + CaO Ca(NO3)2 + H2O
annaabi.ee 
