Tuumajaamad
25. detsembril 1946. a.
Inglise keeles tähistatakse tuumareaktorit sõnaga pile, mis tähendab virna. Esimene
tuumareaktor oligi oma olemuselt virn, sest ta koosnes mitmesajast suurte grafiittelliste kihist,
mis kokku moodustasid midagi tohutu grafiitkera taolist. Kera suhteliselt väikeses keskosas,
reaktori nn aktiivtsoonis, läbis telliseid kaks silindrilist avaust, millesse asetati metallilist
uraani või selle oksiide sisaldavad alumiiniumpadrunid. Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50
tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev
lõhustumis-ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas
neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas
neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid lõhustamata või uraani-238
tuumades neeldumata välja lendasid
annaabi.ee 
