aatomite tühjade elektronorbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide ,,sünnipärasel" kokkusobimisel. Üks näide: Mis on ühist vee, ammoniaagi ja klooril? Neil kõigil on viimasel kihil väga energiarikkad vabad elektronpaarid. Neid kasutataksegi, et ühineda metalliiooniga, millest saab kompleksimoodustaja. Võtame näiteks alumiiniumiooni. Tavalisel alumiiniumi aatomil on selline elektonkonfiguratsioon; 1s22s22p63s23px1 Al3+ tekkel loovutatakse kolm elektroni ja seega jäävad orbitaalid tühjaks. Orbitaalid on need jõumõjualad, millega tuum manipuleerib elektronide kindlat liikumist, olekut. Igal juhul peale kolme elektroni loovutamist on skeem selline: 1s22s22p6 Seega on tühjaks jäänud kolm orbitaali ja alumiiniumioon, nagu ka enamik siirdemetallidest ergastab tänu uutele energilistele olukordadele
Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O . 2+ NB! Kui Mn -ioonide kontsentratsioon on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina pruuni mangaandioksiidi sadet. . 2+ Katse tõestas Mn - ioonide leidumist lahuses. Tõestamata on jäänud arvatavasti üks värvitu ioon. See võib olla kas Al3+-või Zn2+- ioon. Asusin esimesena alumiiniumiooni sisaldumist lahuses kindlaks tegema. Al3+- ioonide leidumise kindlakstegemine lahuses . Võtsin paberfiltri, tilgutasin sinna keskele K4[Fe(CN)6] lahust- valgudes laiali moodustas suure ringi. Ringi sisemusse ja mõnda kohta äärtesse tilgutasin väheke uuritavat lahust. Siis hoidsin laiku 6M NH3·H2O pudeli kohal, pudelit pisut loksutades, et aidata aurude levimist filterpaberile
annaabi.ee 
