Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha. Esimese loona mängiti "Go down moses"-t. Lugu meeldis mulle väga. Algus oli hästi aeglane ja instrumente seal üldse polnud - oli kuulda ainult naise hä...
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) - on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Võimaliku tootmise piir: 1* · peegeldab ressursside piiratust (antud ressursside juures pole võimalik rohkem toota) 2* · selgitab valiku tegemise vajalikkust 3* · graafiku negatiivne kalle selgitab tehtud valiku alternatiivsust (mingit toodet saab rohkem tarbida ainult teise kauba tarbimise vähendamise kaudu) Ressursside efektiivne kasutamine - pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega. Need punktid, mis asuvad väljaspool (ülalpool) TVK-d, tähistavad antud ressursside ja
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud- kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile.
Pilvedgi mindgi liigutavadgi ja 2015 Äädikkärbsed. Erakkonna autorid olid sajandivahetusel ka: Kristiina Ehin (lüüriline ja traditsiooniline laad. 2005 Kaitseala sisuliselt värssidega põimitud päevik. Dokumentaalsuse lisakiht. Lauri Sommer (Kago; s. 1973) - haakub rohkem traditsioonilise laadiga. Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu raamat ja 2014 Sealpool sood. Luule: klassikalise traditsiooniga haakumine. Otsib kaugemast ajaloost alternatiivsust, teisiti olekut. Olulisemaid kirjanduslikke müstikuid viimasel ajal. Aare Pilv eksperimentaalne ja filosoofiline laad. 2010 Ramadaan - reisikiri. Luuletajaid veel, kes väärivad märkimist: Autorid, kes peegeldavad keelt, suhestuvad traditsiooniga, on literatuursete taustadega. Asko Künnap. Kaur Riismaa viimasel ajal üks huvitavamaid luuletajaid. Fiktsionaalsust ja dokumentaalsust siduva eepilise luulega tuli luulesse. Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud
traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset. Teiseks kunstiline surve: kuna 37
A. Comte Sponville Väike traktaat suurtest voorustest (1996) ? A. Comte Sponville ja L. Ferry´ Uusaegsete tarkus : kümme küsimust tänapäevale (1998) uusi mõtlejaid kritiseerib DOMINIQUE LECOURT (Althusseri õpilane) tema raamat Haledad mõtlejad (1999), ? mille üldine taotlus on selgitada noortele 1968. aasta põlvkonna ideaale ? samas püüab kummutada uute filosoofide lihtsustatud kriitikat, näitab nende teoste naiivsust ja kitsast haaret ning püüab visandada alternatiivsust prantsuse mõtte arenguks. LECOURTI arvates on haledad mõtlejad (André Comte Sponville, Luc Ferry, Alain Renau) suutnud mõne aastaga hüljata suurema osa traditsioonilistest filosoofilistest püüdlustest, taandades need lihtsameelsetele ja tühjadele mõistetele ning probleemidele. internetist JeanMarie Schaefferi raamatu tutvustusteks Spekulatiivne kunstiteooria kohaselt pakub kunst erilisi intuitiivseid, müstilisi teadmisi, mis
Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D. Ravitch (1985) pidas ameerika kooli põhiprobleemiks autoriteetide puudumist. Oli ju üks avatud kasvatuse põhiväide olnud, et lapsed õpivad siis kõige paremini, kui õpetaja ei ole autoriteet. Õpetajatele kehtestati diplomi miinimumnõuded ning kutsesobivustest võeti kasutusele 46 osariigis. Koolisüsteemi üritati lisada alternatiivsust ja võistlust ning lapsevanema otsustada jäi, kuhu ta oma lapse õppima saadab. Lastevanemate nõukogule anti suured õigused sekkuda kooli kasvatussüsteemi. Koolid pidid olema nii erinevad, et pakuksid lastevanematele kooli valikul reaalseid alternatiive. Romantilise lapsekesksuse hääbumine G. Wrighti (1989) arvates on raske täpselt määratleda, millal algas Inglismaa kasvatusmaailmas muutus. Kindlasti aitas kaasa see, et kogunes juba küllaldaselt empiirilise
võrreldes seisneb selles, et sotsiaalsed nähtused järgivad teatud reegleid, eriti neid, mis on fikseeritud õigusnormides. Norm see on programm, etteantud mudel, milles kindlale situatsioonile vastab kindel käitumisviis. Normide juures on olulisim, et normide mõjusus, õigemini normide alternatiivne toime, mis tähendab seda, et esiteks normi järgitakse ja teiseks normi mitte järgimisele reageeritakse sanktsiooniga. Normide alternatiivsust kujutas Geiger murruna, kus lugeja näitab juhtumite arvu, milles normi kas järgiti või eirati ja nimetajas on fikseeritud juhtumite koguarv, milles õigusekandjad normitüüpilisse olukorda sattusid. See suhe väljendub arvulise suurusena, mineviku või oleviku suhtes väljendub ta õigusstatistikana, tuleviku suhtes aga tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
