Vahest on kuulda ka naishäält koos Louisega laulmas. Instrumentideks on trummid, trompet, klaver, kontrabass. Järgmise loona kõlas "Basin Street Blues". Selles loos võib eristada rohkem muusikainstrumente, kui teistes. Selles palas on kuulda trumme, trompetit, klarnetit, trombooni ja basskitarri. Meloodia on üsna rütmikas ja kiire tempoga. Vahelduseks on sellist lugu väga hea kuulata, kuna pidev aeglane tempo väsitab ära - on vaja ka alternatiivsust. Palas on kuulda ka erinevaid instrumendisoolosid (näiteks trummidesoolo loo lõpus). Viies lugu oli "When The Saints Go Marching In". See lugu on väga kuulus. Pillikoosseis on sama, mis eelmises loos. Lugu on väga lõbus ja sõnad korduvad (ilmselt on sõnad seal loo enda kaunistamiseks mõeldud) tihti. Tempo on kiire ja meloodia on väga rütmikas. Seda lugu on maailmas väga hulgaliselt ümber lauldud/mängitud, kuid mulle meeldib originaal kõige rohkem.
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) - on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Võimaliku tootmise piir: 1* · peegeldab ressursside piiratust (antud ressursside juures pole võimalik rohkem toota) 2* · selgitab valiku tegemise vajalikkust 3* · graafiku negatiivne kalle selgitab tehtud valiku alternatiivsust (mingit toodet saab rohkem tarbida ainult teise kauba tarbimise vähendamise kaudu) Ressursside efektiivne kasutamine - pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega. Need punktid, mis asuvad väljaspool (ülalpool) TVK-d, tähistavad antud ressursside ja
saab näidata, millised suhted tegelaskonda korrastavad. Mõned olulisemad suhtetüübid on järgmised (vt. ka Marcus 1975:286-287). 1) Paaristegelased esinevad laval alati koos ja mitte kunagi ükshaaval. Pole ühtki etteastet, milles osaleks ainult üks neist tegelastest. Näiteks on paaristegelased Rosencrantz ja Guildenstern "Hamletis", Esimene ja Teine statist M. Undi "Peaproovis". 2) Alternatiivsed tegelased esinevad laval ainult kordamööda ja mitte kunagi ühes etteastes koos. Alternatiivsust on mõnikord kasulik jälgida etteastete kaupa: tegelased võivad olla alternatiivsed pikema aja jooksul (näiteks paralleelsetes süzeeliinides), kuni nad viimaks kokku viiakse. Shakespeare'i "Eksituste komöödia" intriig on rajatud sellele, et äravahetamiseni sarnased kaksikvennad Antipholused ei satu kuni lõpuni üheski stseenis kokku - see tekitab koomilisi segadusi ja pealegi lubab neid rolle mängida ühel näitlejal. 3) Domineerimissuhet ei saa nii ühemõtteliselt määrata
41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Subkultuursus – arginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud- kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile.
Pilvedgi mindgi liigutavadgi ja 2015 Äädikkärbsed. Erakkonna autorid olid sajandivahetusel ka: Kristiina Ehin (lüüriline ja traditsiooniline laad. 2005 Kaitseala sisuliselt värssidega põimitud päevik. Dokumentaalsuse lisakiht. Lauri Sommer (Kago; s. 1973) - haakub rohkem traditsioonilise laadiga. Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu raamat ja 2014 Sealpool sood. Luule: klassikalise traditsiooniga haakumine. Otsib kaugemast ajaloost alternatiivsust, teisiti olekut. Olulisemaid kirjanduslikke müstikuid viimasel ajal. Aare Pilv eksperimentaalne ja filosoofiline laad. 2010 Ramadaan - reisikiri. Luuletajaid veel, kes väärivad märkimist: Autorid, kes peegeldavad keelt, suhestuvad traditsiooniga, on literatuursete taustadega. Asko Künnap. Kaur Riismaa viimasel ajal üks huvitavamaid luuletajaid. Fiktsionaalsust ja dokumentaalsust siduva eepilise luulega tuli luulesse. Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud
traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud kultuuri on postmodernismis alati rohkem kui peavoolukultuuri. Sellest ka surve peavoolule. Esiteks moesurve: moodi saab minna ainult see, mis moes ei ole, järelikult midagi marginaalset. Teiseks kunstiline surve: kuna 37
A. Comte Sponville Väike traktaat suurtest voorustest (1996) ? A. Comte Sponville ja L. Ferry´ Uusaegsete tarkus : kümme küsimust tänapäevale (1998) uusi mõtlejaid kritiseerib DOMINIQUE LECOURT (Althusseri õpilane) tema raamat Haledad mõtlejad (1999), ? mille üldine taotlus on selgitada noortele 1968. aasta põlvkonna ideaale ? samas püüab kummutada uute filosoofide lihtsustatud kriitikat, näitab nende teoste naiivsust ja kitsast haaret ning püüab visandada alternatiivsust prantsuse mõtte arenguks. LECOURTI arvates on haledad mõtlejad (André Comte Sponville, Luc Ferry, Alain Renau) suutnud mõne aastaga hüljata suurema osa traditsioonilistest filosoofilistest püüdlustest, taandades need lihtsameelsetele ja tühjadele mõistetele ning probleemidele. internetist JeanMarie Schaefferi raamatu tutvustusteks Spekulatiivne kunstiteooria kohaselt pakub kunst erilisi intuitiivseid, müstilisi teadmisi, mis
Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D. Ravitch (1985) pidas ameerika kooli põhiprobleemiks autoriteetide puudumist. Oli ju üks avatud kasvatuse põhiväide olnud, et lapsed õpivad siis kõige paremini, kui õpetaja ei ole autoriteet. Õpetajatele kehtestati diplomi miinimumnõuded ning kutsesobivustest võeti kasutusele 46 osariigis. Koolisüsteemi üritati lisada alternatiivsust ja võistlust ning lapsevanema otsustada jäi, kuhu ta oma lapse õppima saadab. Lastevanemate nõukogule anti suured õigused sekkuda kooli kasvatussüsteemi. Koolid pidid olema nii erinevad, et pakuksid lastevanematele kooli valikul reaalseid alternatiive. Romantilise lapsekesksuse hääbumine G. Wrighti (1989) arvates on raske täpselt määratleda, millal algas Inglismaa kasvatusmaailmas muutus. Kindlasti aitas kaasa see, et kogunes juba küllaldaselt empiirilise
võrreldes seisneb selles, et sotsiaalsed nähtused järgivad teatud reegleid, eriti neid, mis on fikseeritud õigusnormides. Norm see on programm, etteantud mudel, milles kindlale situatsioonile vastab kindel käitumisviis. Normide juures on olulisim, et normide mõjusus, õigemini normide alternatiivne toime, mis tähendab seda, et esiteks normi järgitakse ja teiseks normi mitte järgimisele reageeritakse sanktsiooniga. Normide alternatiivsust kujutas Geiger murruna, kus lugeja näitab juhtumite arvu, milles normi kas järgiti või eirati ja nimetajas on fikseeritud juhtumite koguarv, milles õigusekandjad normitüüpilisse olukorda sattusid. See suhe väljendub arvulise suurusena, mineviku või oleviku suhtes väljendub ta õigusstatistikana, tuleviku suhtes aga tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon