Eesti keele kujunemine
Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine
20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja
i-mitmus
Eesti keele sotsioperioodid
Muinasaeg eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid
välja eesti keele põhimurded
Kirjakeel puudus
Orduaeg algas 13. sajandil
Lihtrahvas rääkis eesti keelt
Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keel
Eesti keelne kultuur oli suuline
Rootsi aeg algas 16. sajand teine pool
Eesti keel oli almaklassi keel
Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel
Administratsiooni keelena rootsi keel
Ladina keele osatähtsus vähenes
Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed
Loodi eesti kirjakeel
Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi
kooseisu
Saksa keel kõrvale tõusis vene keel
Eesti keel oli alamklassi keel
Kujunes välja eesti kirjakeel
Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust
Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid
Saksa keel oli asjaajamis keel