SOOTEADUS
Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti
mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid
taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega,
kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei
kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes
porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi
jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik,
tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus.
Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub
võrdlemisi ruttu rabaturbaga.
4) RABADE ISELOOMUSTUS
raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest
annaabi.ee 
