keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris Allmaakaevandamine kui avakaevandamine kujuneb liiga kalliks või kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised Odavam ja kiirem tootmine
Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik. Pealmaa ehk avakaevandamine. Allmaakaevandamine. Veealune kaevandamine. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Aastast 1992 Eesti rahvuskivi. Lubjakivi on kõige levinum ja enam kasutatav looduslik kivim Eestis Eestis on kahte liiki põlevkivi Kukersiit Graptoliitargilliit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.
...............................................................................4 4 Avastamine...............................................................................................................................5 5 Kaevandamine..........................................................................................................................5 5.1 Avakaevandamine.............................................................................................................5 5.2 Allmaakaevandamine........................................................................................................6 5.3 Masinad.............................................................................................................................6 5.4 Ajalugu..............................................................................................................................7 6 Energia......................................................................................................
Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? 1 tonnist põlevkivist saab toota 850kWh elektrit,125kg põlevkiviõli ja 35Nm³ uttegaasi. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. Läbindustööd
Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine
Põlevkivi kaevandus(google) 1) Pealmaakaevandamine: Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. 2) Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas.
Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandamine Üldiselt on võimalik kahte moodi kaevandada põlevkivi. Pealmaakaevandamine Narva karjäär Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Estonia kaevandus Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlevkivisegu. Rikastamise tulemusel saadakse kontsentraat, mille
toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest
need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3] Paljandustööd Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 3040 meetri laiuse ribana kattekiht.
Ene rg ia tootmise eri võimalused Ee s tis Sissejuhatus · Eestis saadakse energiat kasutades: 1) Põlevkivi 2) Maagaasi 3) Biokütust 4) Tuult 5) Vett Põlevkivi Üldine info · Eesti peamiseks energiaallikaks · Peenkihiline settekivim · Taastumatu loodusvara · Põlevkivi kasutatakse kütusena elektrienergia või õli tootmiseks. · Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 mld tonni Põlevkivi - Tootmine · Põlevkivi kaevandatakse o Allmaakaevandamine o Pealmaakaevandamine · Kasutamise suunad o Põletamine o Utmine Põlevkivi Elektri tootmine · Põlevkivi läbib laadimissõlmed · Põlevkivi tükid purustatakse vasarpurustites · Kivi tükid jahvatatakse veskites tolmuks, tolm puhutakse katla põletitesse. · Tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru · Aur suunatakse auruturbiini, mis paneb tööle generaatori, mille tulemusena saadakse elekter.
ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas.
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik
Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=P....(Lühendatud aadress) http://www.ep.ee/?id=1131 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandami..
põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu.
· võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt. Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus. Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas
Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandamine 5. Kaevanduse/karjääri rajamine 6
hinnaga. Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest kamberkaevandamise puhul vajub maapind mäetööde ajal haruharva.
maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas ca 15 miljonit tonni põlevkivi. Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. 29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse? Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus). Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja
Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9
eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda. Teetammide ehitamise käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse või üleujutuse tõttu puud kuivavad. Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused mõningate lehekahjurite (hele-villkäpp) esinemiseks, kuivendatud siirdesoomännikutes kahjustab noori puid kohati hiidürask. Metsatulekahjud Enamiku metsatulekahjusid põhjustab inimene ise. Tuli hävitab nii metsa, kui ka ohustab inimasulaid. Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate
kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides). Siin toodetakse põlevkivi Estonia ja Viru kaevandustes. Kokku toodeti 2009. aastal põlevkivi 12 604 900 tonni Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015" näeb ette sätestada põlevkivivaru säästlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas. Prioriteetsena tuleb põlevkivi kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmiseks riigisisese tarbimise katteks
põlevkivi kasutamisega. 1) ......................... 2) ....................... · Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt? 9 · Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
Kättesaadav internetivõrgus http://ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf (14.10.2011). 14 Riigiteataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Kättesaadav internetivõrgus https://www.riigiteataja.ee/akt/867983 (14.10.2011). 9 suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Koos kaevandustegevuse laiendamise loa väljastamisega hõlmab pealmaakaevandamine 30 ha. Kuna KMHJS alusel on keskkonnamõjude hindamine antud olukorras kohustuslik, siis tuleb selle läbi viimisel kinnipidada teatud tingimusestest. Kuivõrd keskkonnakaitse on avalik huvi, siis on keskkonnamõju hindamise menetlus avatud menetlus. KMH-s on oluline roll avalikkusel ja huvirühmadel, keda tuleb otsustajal menetlusse kaasata ning
jne.) Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis kaasnevad põlevkivi kasutamisega. Õhusaaste, mis tekib põlevkivi töötlemisel, tekib suures koguses jääkaineid Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt?veereostus Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. mõju Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine keskkonnale mullad saasteaine sattumine pinnasesse soostumine või liigkuivus põhjavesi saasteainete heitmine dreenimine looduskeskkonda taimkate viljakus kaob viljakus kaob Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste(jääkained), õhusaaste(töötlemisel tekkivad
väikestest kommunaal- ja tööstuslikest elektrijaamadest. 4. Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris; -kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m); *Allmaakaevandamine -Estonia ja Viru kaevanduses + varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust - suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus 5. Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid? Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6
Suuremamastaabiliste pumpamiste/vajumiste korral võivad maapinnale tekkida vertikaalsed lõhed. (2) Kaevandamise ja/või kivimite lahustumise tagajärjel tekitatakse/tekivad maapinda tühemikud, mille köhal paiknev kivimite/setete mass võib gravitatsioonijõu mõjul alla langeda. Lahustuvateks kivimiteks on tavaliselt karbonaatsed ja kloriidsed kivimid. Siin pole näiteid vaja kaugelt otsida: puhtlooduslikud näited on Eesti karstialad (Uhaku, Kostivere jt.), kaevandusnäited - põlevkivi allmaakaevandamine. Paraku tuleb ka siin teha viide inimpsühholoogiale: samal ajal, kui looduslikud karstialad on võetud riikliku kaitse alla, on põlevkivikaevanduste köhal sisse varisenud samalaadsed kurisud (antropogeenne karst) käsitlust leidnud kui keskkonna genotsiid. Kahjud ja ohud Eesti põlevkivikaevanduste poolt keskkonnale tekitatud kahjude hulka tuleb lugeda ka maapinna vajumisest tekitatud kahjud, mis on enamuses seotud haritava maa kaotamisega, metsade hävimisega jne
27) niisuguse linnu, sea või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit;
ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit;
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
maagaasi ammutamine; 24) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine, kui vett võetakse või heitvett juhitakse ära rohkem kui 500 m3 ööpäevas; 25) linnu- või seakasvatuse rajamine, milles saab kasvatada rohkem kui: 85 000 broilerit või 60 000 kana; 3000 nuumsiga arvestusliku kaaluga igaüks üle 30 kg; 900 emist; 26) karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal; 27) kõrgepingeliinide rajamine, mille võimsus on üle 220 kV või pikkus üle 15 km; 28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine; 29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine; 30) naftatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3; 31) keemiatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3 D- või
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine;
26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine;
maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine; 30) kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on üle 220 kilovoldi ja pikkus üle 15 kilomeetri; 31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine, nagu kuivendamine või raadamine; 32) naftatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit;
annaabi.ee 
