Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest
raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja
329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja
lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda
meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja
teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine.
Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus.
Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll.
Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud.
19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute
ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson
vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes
800 nime