Referaat Lahemaa rahvuspark
Rohkesti leidub põhjavett mattunud orge täitva moreeni liivakas-
kruusakas vahekihtides. Lahemaal on nendes kihtides 65-100 m sügavuselt saadud survelist
vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja
väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4).
Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja
karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks
huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi.
Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb
maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest
kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme
oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse
oja.