Anu Männi raamatust "Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades"
Autor teeb sissejuhatuses lugejale selgeks oma
uurimuse ülesehituse ning tutvustab terminoloogiat. Järgneb historiograafia ja allikate
tutvustamine. Saame ülevaate pidustuste uurimisajaloost nii Lääne-Euroopas kui Eestis ja
Lätis, eriti baltisakslaste suurt tööd allikate publitseerimise alal. Kõige üksikasjalikumat infot
ühe või teise pidustuse kohta pakuvad korralduste kogumikud. Teine suurem allikate grupp
koosneb rae, gildide ja vennaskondade arveraamatutest. Lisaks neile kahele allikagrupile on
veel jutustavad allikad(Balthasar Russowi Liivimaa kroonika) ning ka esemelised allikad.
Uurimuse teine osa kirjeldabki lähemalt gilde ja vennaskondi Liivimaa linnades. Gildid ja
vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste
peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid,
korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said
annaabi.ee 
