Geograafia - Järved
Euroopa pikim jõgi on Volga.
Maailma sügavaim järv on Baikal.
Maailma suurim järv on Kaspia.
3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning
jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks.
Seal kujuneb delta.
Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva-
ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane.
Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole.
Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus
on suur.
4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt
veerohked.
Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on
jõe säng kuiv.
Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka
põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi
ja sügisvihmade ajal.
5
annaabi.ee 
