Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik
- kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks - rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui eelkultuuri saagikoristusele järgneb umbrohtumist vähendav mullaharimine ja põllukultuurile on võimalik külvata umbrohtude suhtes tugeva konkurentsivõimega allakülv, on juba suur osa idanemisvõimelistest umbrohuseemnetest kahjutuks tehtud. Kui umbrohutõrje ei ole edukas, peab kaaluma, milliseid kulutusi on võimalik teha ja kas seda kultuuri tulevikus kasvatada. Kui kulutused umbrohutõrjel ka iga kord ära ei tasu, on selle teostamine ikkagi vajalik. Teatud mõttes on see "investeering tulevikku". Kuigi antud aastal ei andnud umbrohutõrje kasumit, takistab see umbrohtude levikut järgnevates kultuurides.
Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12 Külviaasta Saagiaastad Puhaskülv Ph1, Ph2; külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv + kiire Ph1, Ph2; külviaastal korralik saak kasvuga kõrreline Külviaasta
külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub
6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud. Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna- Eesti happelisi liivmuldi. Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv. 6 Agrotehnika Mullaharimine Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd. Eelviljaks on teravili, siis tuleb põldu koristamise järel võimalikult kiiresti ca 5 cm sügavuselt koorida, umbrohtude tärkamise järel aga künda. Kündma peaks 18-24 cm sügavuselt, hoidudes künnikihi aluskihi üleskeeramisest. Ei tohi teha sügav lahkukünni-
rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P’st. 44. põldheina väetamine –Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta
saak ja hilisem koristamine, seda hõredamaks jääb põldheina kamar ja väiksemaks talle antud väetiste effektiivsus. N väetise nadmine sõltub liblikõileiste osatähtsusest kamaras. Kõrrelisterikas põldhein reageerib hästi N väetisele. N väetis tuleb anda kevadel pealtväetisena rohukasvule järgneva nädala jooksul. PK väetis on ainuõige anda varuväetisena kattevilja alla. 45. allakülviga teraviljade väetamine vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta
2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43
annaabi.ee 
