sellega kuni Cambridge'ist lahkumiseni. Ta püüdis lahti harutada alkeemilist selgusetust ja müstikat. Ta hindas kõrgelt arusaamist kogu olemusest ja struktuurist, püüdes formuleerida kõige aluseks tahke, tihke, kõva, läbimatu, liikuva osakese, mida ta uskus olevat Jumala loodud. Oma kirjutistega ,,Päringud", ,,Optikale" ja essees ,,Hapete olemus" (1710) avalikustas Newton ebatäiusliku teooria keemilisest jõust. Samal ajal tegeles ta uuringutega alkeemiavallas, kuid see sai tuntuks umbes sajand pärast tema surma. 17.sajandi lõpuks oli Newtonil mitmeid saavutusi: ta oli valitud välisuurijaks Academi des Sicence'is (Pariis), sai Royal Soceity nõukogu liikmeks ja 26. novembril 1701, valiti ta parlamendi liikmeks Cambridge'ist. 1703. aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi president. Seltsi vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et
Cambridge'ist lahkumiseni. Ta püüdis lahti harutada alkeemilist selgusetust ja müstikat. Ta hindas kõrgelt arusaamist kogu olemusest ja struktuurist, püüdes formuleerida kõige aluseks tahke, tihke, kõva, läbimatu, liikuva osakese, mida ta uskus olevat Jumala loodud. Oma kirjutistega ,,Päringud", ,,Optikale" ja essees ,,Hapete olemus" (1710) avalikustas Newton ebatäiusliku teooria keemilisest jõust. Samal ajal tegeles ta uuringutega alkeemiavallas, kuid see sai tuntuks umbes sajand pärast tema surma. 17.sajandi lõpuks oli Newtonil mitmeid saavutusi: ta oli valitud välisuurijaks Academi des Sicence'is (Pariis), sai Royal Soceity nõukogu liikmeks ja 26. novembril 1701, valiti ta parlamendi liikmeks Cambridge'ist. 1703. aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi president. Seltsi vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et seltsi istungitel ei
annaabi.ee 
