Eksamikonspekt
Antud tüpoloogia baseerub peamiselt looduslikul
akumulatsioonitüübil ja erineb põhimõtteliselt maailmakirjanduses levinud klassifikatsioonidest.
Alkalitroofsed järved lubjatoitelised järved on tihti ka sekundaarselt alkalitroofsed, olles kujunenud allikavee
väga tugeva juurdevoolu mõjul (nt. Äntu järved), mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Taoliste
järvede kujunemist soodustavad ka karbonaatne pinnakate ja tugevasti karstunud aluspõhi. Seetõttu on osad
alkalitroofsetest järvedest ajutise iseloomuga ning on veega täidetud tihti vaid kevadisel suurvee perioodil,
kuivades suve lõpuks. Sellised ajutised järvekesed on huvipakkuva elustikuga (nt. Lemküla-Võhmetu järved),
kus esineb hulgaliselt haruldusi. ). Läbipaistva vee tõttu on alkalitroofsetes järvedes head tingimused
suurtaimestiku arenguks.
Düstroofsete ja atsidotroofsete järvede iseloomulikeks joonteks on nende kõrge allohtoonse orgaanilise aine
annaabi.ee 
