M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kuningas arvas, et tema heidab. Ta ütles:
«Ma usun, meie seisustevahe pärast peaksite taipama, et maisikõlgastest ase ei kõlba
mulle magamiseks. Hiilgus võtku kõlgastest ase endale.»
Jimil ja minul oli silmapilguks jälle suur hirm -- kartsime, et nad lähevad uuesti riidu.
Olime seepärast õige rõõmsad, kui hertsog ütles:
«See on mu saatus, et rõhujate raudkang mind alati põrmu tallab. Õnnetused on
murdnud minu endise uhke vaimu; ma annan järele, ma alistun. See on mu saatus. Olen
üksi maailmas -- las ma kannatan; võin seda taluda.»
Hakkasime minema, niipea kui pimedaks läks. Kuningas käskis meid just keset jõge
tüürida ja ütles, et me tuld ei näitaks, kuni.linnast hulk maad eemal oleme. Varsti
jõudsime väikese tuledekobara kohale -- seal oli linn, teate -- ja libisesime mööda umbes
poole miili kauguselt. Kui me kolmveerand miili kaugusel olime, heiskasime
märgulaterna üles
annaabi.ee 
