Alalise armee ülesehitus
Alalise armee ülesehitus
Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks.
Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu
kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement,
mis koosnes 2-3 pataljonist.
Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja
kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus
vähenema. Ülalpidamine oli kallis.
Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi
riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati
kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud.
Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba
rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
annaabi.ee 
