Mirdiõues toimusid avalikud üritused,vastuvõtud ja ühes sealses toas asus haarem, Lõvide õue ümber olevad toad olid sultani eravaldus. Suurimaid muutusi Alhambras tegi Nasridi suguvõsast pärit Jussuf I ,kes tuli võimule 1333. Näit. tugevdas ta Alcazabat ja ehitas müüridele arvukalt torne. Jussufi poeg Muhammed V muutis Alhambra selleks muinasjutuliseks kindluseks, millena seda tänapäeval tuntakse. Pärast kristluse pealetungi kasutati Alhambrat ikka kuningliku paleena. Alhambras paikneb ka Karl V renessanss-stiilis suveloss (alustatud 1526,lõpetamata). Alhambrat on nim ''mauride Versaille'ks''. Alhambra oli mauride valitsejate talvine eluase , suved veetsid nad naabruses asuvas suveresidentsis Generalifes, millest pole palju säilinud. Alhambraga külgnev park, nn.Generalife aiad, on mauri aiakunsti tippsaavutus. Generalife tähendab `'jumalik aed'' või `'arhitekt Genna-Alarife aed''